Teisipäev 28. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Dividendid leevendavad võlakoormat

Lauri Matsulevitsh 08. mai 2006, 00:00

Tallinna Kaubamajast NG Investeeringute kaudu 2,3 miljonit dividende teeniva Jüri Käo sõnul investeeritakse raha edasi. "Meil on investeerimisfirma ja eraisikuteni see raha nii lihtsalt ei jõua. Need on NG Investeeringute dividendid ja laiendame sellega olemasolevaid ettevõtteid," sõnas Käo.

ASi Harju Elekter aktsionär ja nõukogu esimees Endel Palla lubab, et investeerib dividendidest saadud 1,5 miljonit Eesti majandusse. "Investeerin edasi börsiaktsiatesse, näiteks on tulemas Eesti Ehituse emissioon ja ostan neid ning teisigi," ütles Palla.

Baltika juhi Meelis Milderi sõnul jääb talle 1,3 miljonist kätte ca 400 000, mis pole hiigelsumma. "BMIG-l on kohustused finantseerijate ees ja dividendisumma, mis sealt tuleb, läheb pankadele laenu tagasimaksmiseks," selgitas Milder. BMIG on Baltika juhtidele kuuluv firma, mis omab Baltika aktsiaid.

400 000 krooni plaanib aga Milder investeerida tagasi Baltikasse. "Meil on töös juhtide optsiooniprogramm ja oleme seni selles osalenud aktiivselt," sõnas ta ning avaldas lootust, et ka abikaasa Maire paigutab saadud dividendid Baltikasse tagasi.

Baltika finantsjuhil Ülle Järvel on peale osaluse BMIGs enda nimel veidi üle 18 000 aktsia. "Selle eest ei saa ju palju - pisut üle 36 000 krooni," kommenteeris finantsjuht. "Aga kogun raha, et Baltika optsiooniprogrammis osaleda," lubas ta.

Starmani tegevjuhi Peeter Kerni sõnul kulub dividendideks saadud summa pangalaenu tagasimaksmiseks. "Olen börsiaktsiate ostuks pangast laenu võtnud ja raha kulub tagasimakseks," sõnas Kerm. Kern saab eelmise aasta eest Starmanist dividende üle 800 000 krooni. Ta hindab seda summat piisavaks. "Alati võiks rohkem olla, aga veel pole sellist fooni, et rohkem maksta, ja ettevõtte juhina pean seda jälgima. Praegu leian, et see summa on täiesti okei," lisas ta.

Investor Heldur Meerits plaanib oma 284 000kroonise dividenditulu uuesti investeerida. "Tarbimise osas küll sellele rahale mingeid ideid ei ole," sõnas ta. Meerits pole veel otsustanud, kuhu ta täpselt dividenditulu paigutab.

Ettevõtja Endel Siff börsidividendidega enda pead ei vaeva. "Ise ma oma portfelli ei halda ja kui nad tulid portfellihalduri tegevuse tulemusel, siis arvatavasti need dividendid reinvesteeritakse," rääkis Siff.

Eelmise aasta eest teenib Siff börsilt dividenditulu 583 300 krooni. See on väike summa võrreldes Sifi teistest firmadest teenitavate dividendidega. Näiteks möödunud aastal võttis Siff

N-Terminal Grupist ja Trans-Kullost 2004. aasta eest dividende välja 39,63 miljonit krooni.

Börsifirmadest saadud dividende ei pea enda jaoks oluliseks ka Hansapanga endine juht Indrek Neivelt. "Ma ei ole üldse kindel, mis ma nendega teen, küsimus on selles, mis hetkel keegi mingeid aktsiaid omab," seletas ta. Neivelt teenib dividenditulu 866 334 krooni.

Kui Eesti börsifirmad maksavad sel aastal välja 1,7 miljardit krooni, siis kaks kolmandikku sellest rahast läheb välisinvestoritele.

Endise Hansapanga juhi Indrek Neivelti sõnul selles osas lähiajal midagi ei muutu. "Kasum jääb välja voolama, kõik on nende käes ju," rääkis ta. "Börsi suhtes on Eesti inimesed väheosavõtlikud. Kus eestlasel see raha siin tekib?" küsis Neivelt. "Praegu tuleb lisaväärtus ainult eluasemelaenu võtmisest, muud ei midagi."

Välismaised investorid võtavad Tallinna börsilt kokku 1,1 miljardit krooni. Kõige rohkem omanikutulu pistab tasku Eesti Telekomi suuromanik TeliaSonera, kes saab dividendideks 667 miljonit krooni. Seda on kolmandik kogu dividendidest, mida Eesti börsifirmad maksavad. Telekomi suuruselt teine aktsionär Eesti riik teenib 337 miljonit krooni.

Dividendi maksvatest firmadest kuulub kõige enam Eesti kapitalile Merko, kus Eesti investorite osalus on üle 75%. Kaubamajal on Eesti aktsionäre 71% ja Harju Elektril 69%.

Kõige vähem kontrollivad eestlased Saku Õlletehast, kus nende osa on ainult 11%.

32 aastat filateeliaga tegelenud Felix Laupmaa soetas Telekomi aktsiaid 1999. aastal pärast firma börsiletulekut. Eelmise aasta eest teenib ta dividende 900 000 krooni.

Saadud rahaga elab ära ning jääb üle ka harrastuse - margi- ja kunstikogumise jaoks. Viimastel kunstioksjonitel on mees aktiivselt osalenud. Tõmbavad eelkõige Eesti tippkunstnikud perioodist 1918-1941. Viimane ost oli Laupmaal Andrus Johani "Bukinist Tournelle'i kaldapealsel," mille lõpphinnaks oksjonil kujunes 160 000 krooni.

Telekomi aktsia hoidmise põhjus on investori sõnul dividenditootlus. "Igal juhul olen rahul dividendipoliitikaga. Ainult spekulatsioon annab suuremat tootlust," sõnas ta.

Laupmaa hinnangul on Telekom ainus allahinnatud aktsia Tallinna börsil, ülejäänute suhtes on investor ettevaatlik. "Olen rahulik vanainimene, ei saa riskeerimist lubada," jäi ta tagasihoidlikuks. Laupmaa peab positiivseks, et üle 10% Telekomist on Lääne pankade käes. "Pangad ei hakka oma aktsiaid TeliaSonerale müüma ka juhul, kui poliitilistes tõmbetuultes olev Eesti riik seda teeb," lisas ta. Varem on mehel olnud veel pankade aktsiaid, kuid need sai liiga vara müüdud, nentis Laupmaa.

Äripäeva börsidividendide TOP 50 panevad kinni Merko Ehituse suuromanikud.

Kui 50 investorit kokku saavad 97 miljonit krooni, siis Merko Grupi kaudu Merko Ehitust kontrolliv Toomas Annus saab sellest 41 miljonit. Merko Grupi omanikud kokku saavad 63 miljonit krooni.

Silma hakkab veel see, et esikümnes figureerivad ikkagi need, kes ka ise firmade käekäigule kaasa aitavad ehk börsifirmade asutajad, juhid ja nõukogu liikmed. Esimene firma juhtimisega mitte seotud aktsionär on 14. kohal olev Rain Lõhmus, kellele kuulub 211 000 Saku Õlletehase aktsiat ning lisaks 396 000 Starmani aktsiat. Kusjuures Lõhmus on ka suurim eraisikust aktsionär, kes omab börsifirma aktsiaid enda nimel. Reegel on selline, et mida suuremad investeeringud, seda rohkem investeeritakse läbi firmade. See tähendab, et esialgu on tulu börsidividendidest virtuaalne.

Mõtlema paneb aga see, et kaks kolmandikku börsifirmade makstavast 1,7 miljardist kroonist läheb välismaale. Mis tähendab, et selle pealt, kui eestlased õlut joovad või telefoniga räägivad, ei teeni mitte me ise, vaid valdavalt välisinvestorid. Ja hästi teenivad. Neist tuleks eeskuju võtta ja rohkem investeerimise peale mõelda, et kaasmaalaste tarbimisharjumusi enda kasuks pöörata.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:58
Otsi:

Ava täpsem otsing