Eesti Ehituse insaiderid said aktsiaid osta kordades odavamalt

Mullu 2. augustil otsustas Eesti Ehituse ainuomanik EE Grupp suurendada firma aktsiakapitali 3 miljonilt 3,48 miljonile aktsiale. Emissiooni eesmärk oli võimaldada äsja omandatud Aspi ja Linnaehituse endistel omanikel Eesti Ehituse aktsionärideks saada.

Selleks emiteeriti juurde 481 894 aktsiat hinnaga 27 krooni tükk. Kuna napi kuu aja eest viis Eesti Ehitus läbi fondiemissiooni, mille käigus emiteeriti iga aktsia kohta juurde kolm uut aktsiat, tähendab see praeguses mõistes, et aktsia hinnaks kujunes 6,75 krooni.

Kokku on vaid üheksa kuud tagasi aktsiatesse investeeritud 13 miljonit krooni kasvanud 159-189 miljonile kroonile. Summa sõltub sellest, milliseks kujuneb Eesti Ehituse hind.

Linnaehituse väikeaktsionärid said emissiooni tulemusena 6,94% ja Aspi omanikud 6,5% Eesti Ehituse aktsiapakist. Mõni promill ehitusfirma aktsiatest jagati ka Eesti Ehituse juhatuse liikmetele.

Linnaehituse aktsiate üks müüja oli Alar Kroodo, kes sai 279 800 Eesti Ehituse aktsiat. Kroodo kinnitas, et ta sai väärtpaberid osta sellise hinnaga, kuna müüs samal ajal Linnaehituse aktsiaid Eesti Ehitusele. "Tegemist oli ühe osaga Linnaehituse müügitehingust Eesti Ehitusele," jäi Kroodo napisõnaliseks.

Eesti Ehitus ostis möödunud aastal koos aktsiaemissiooni korraldamisega 96,5 miljoni krooni eest Linnaehituse väikeaktsionäridelt ära 49% firmast, tõstes osaluse Linnaehituses 100%ni. Lisaks Kroodole said Linnaehituse aktsiate müügiga Eesti Ehituse aktsionärideks Kalev Kase, Martin Sööt ja Raul Rebane. Mullu teenis Linnaehitus 365 miljoni kroonise käibe juures 37 miljonit kasumit.

Sama skeemi rakendas Eesti Ehitus ka Aspi ostmisel. Tee-ehitusfirma 47,06% aktsiate eest maksti väikeomanikele 58,5 miljonit krooni ning anti võimalus Eesti Ehituse aktsiaemissioonist osa võtta.

Aspi möödunud aasta kasum oli 597 miljoni kroonise käibe juures 20 miljonit krooni. Aspi üks rajajatest Ain Tromp ütles, et nii Aspi kui ka Linnaehituse aktsionäridele ning ka Eesti Ehituse tegevjuhtidele anti võimalus Eesti Ehituse aktsiaid osta. 339 480 Eesti Ehituse aktsia omanik ütles, et ta ise soovis seda väga teha.

Möödunud aastasse jäi Eesti Ehitusel veel kolmaski suurem ost. 2005. aasta jaanuaris osteti Priit Jaagandilt ja Mait Rõõmusaarelt 4,1 miljoni krooni eest 52% betoonkonstruktsioonide ehitajast Mapri Projekt.

Firma juht Jaagant, kes säilitas Mapri Projektis veel 24protsendise osaluse, ütles, et neid augustis toimunud aktsiaemissiooni ei kaasatud.

Kui 2004. aastal teenis Mapri Projekt 41 miljoni kroonise käibe juures miljonilise kasumi, siis mullu juba vastavalt 84 ja 6 miljonit krooni.

Eesti Ehituse tegevjuhilt Jaano Vinkilt, kes koos juhatuse liikmetega sai ligi 14 000 ehitusfirma aktsiat, Äripäeval kommentaari saada ei õnnestunud, sest Vink oli välismaal.

Eesti Ehituse 208-leheküljelises prospektis pole kirjas, miks Linnaehituse ja Aspi omanikud said mõne aja eest Eesti Ehituse aktsiaid osta nii odavalt. Vastuse andis Linnaehituse üks asutajatest Alar Kroodo, kes ütles, et sai aktsiaid, kuna müüs oma firma Eesti Ehitusele. Eesti Ehitus hindas Aspi ja Linnaehituse turuväärtuseks 124 ja 197 mln kr. Firmade 2005. aasta kasumeid vaadates (20 ja 37 mln kr) pole tegu just heldeima pakkumisega. Seetõttu tundub loogiline, et Aspi ja Linnaehituse aktsionärid said osta Eesti Ehituse aktsiaid "soodushinnaga". Mõistlik idee - ainult imestan, miks seda prospektis pole.

Eesti Ehituse täna lõppeva aktsiaemissiooni käigus emiteeritakse juurde kuni 1,45 miljonit uut aktsiat. Lisaks müüb firma suuromanik EE Grupp kuni 1,5 miljonit aktsiat. Börsile tulekule järgneva aasta jooksul on Eesti Ehituse omanikel ilma peakorraldaja Suprema nõusolekuta keelatud aktsiaid müüa.

LHV analüütikud peavad Eesti Ehituse aktsiat atraktiivseks hinnaga 85,5 krooni, aktsiaid soovitatakse märkida.

Erainvestorid saavad aktsiaid märkida 97,8 krooniga.

Konkurentidega võrreldes on Eesti Ehituse aktsia õiglane hind LHV arvates pakkumisvahemiku keskel (90,15 kr). Pakkumishind võiks jääda 82,5-97,8kroonise vahemiku alumisse ossa. Kasutades hinnavahemiku keskpunkti hinnasihina, oleks 82,5- või 85,5kroonise hinnaga potentsiaali tõusuks 5-9%.

Eesti Ehituse emissiooni korraldamise peapõhjus tuleneb LHV arvates Hansapangaga sõlmitud laenulepingutest. Nende järgi peab Eesti Ehitus säilitama minimaalse ettenähtud konsolideeritud ärikasumi taseme ja suurendama 2006. aasta lõpuks omakapitali osakaalu. Eesti Ehituse juhid ennustavad ehitusturule järgnevatel aastatel 10-15% kasvu. LHV prognoosib firma tänavuseks müügikasvuks 12,5% ja ärikasumi marginaaliks 6,4%.

LHV näeb, et Eesti Ehituse teedeehituse osakaal suureneb. Hetkel annab infrastruktuur müügituludest 46%, elamuehitus vaid 6%.

Eesti Ehituse kogukäibest annab Ukraina hetkel 6,5%.

2004-2006 saab Eesti Euroopa Liidult 10 mld kr. Aastatel 2007-2013 veel 23 mld kr.

Osa sellest rahast läheb Tallinna-Tartu kiirtee ehituseks. Kiirtee orienteeruv maksumus on maanteeameti andmetel 9,5 mld kr ja tähtaeg 2015. aasta. LHV kirjutab, et on üsna selge, et Eesti Ehitus osaleb selles projektis.