Edukus jättis eurost ilma

Sirje Rank 17. mai 2006, 00:00

Põhjuseks napilt normist hälbinud inflatsioon. Ainsana soovitas komisjon eile eurotsooni laienemisringi Sloveenia.

Uutest liikmesriikidest esimesena eurotsooni pürginud kolmest kandidaadist põrus Eesti juba aprillis, tunnistades, et ei suuda inflatsioonikriteeriumi täita, ning seades uueks eurosihiks 2008. aasta. Leedu jätkas jonni ning esitas märtsis siiski ametliku liitumistaotluse, mis eile tagasi lükati.

"Komisjoni ülesanne on kindlustada lepingute täitmine ning põhjalikult analüüsida, kuidas liikmesriigid (euroga ühinemise) kriteeriume täidavad," ütles rahandusvolinik Joaquin Almunia. Leedu inflatsioon on 1. jaanuaril 2007 eurotsooniga liitumiseks liiga kõrge. Sama leidis eile Euroopa Keskpank, mis ennustab Leedu kiire majanduskasvu jätkudes ka hinnatõusu kiirenemist.

Balti riikide põhjendused, et Euroopa kiireima majanduskasvuga kaasnebki kiirem inflatsioon ning et suur osa hinnatõusust on tingitud kütuse kallinemisest maailmaturul, komisjoni ei veennud. Uus kurss on range distsipliin, et edaspidi eurotsooniga liituvad suuremad riigid, nagu Poola ja Tšehhi, samuti hinnaalandust nõudma ei hakkaks. Olgugi, et Itaalia, Belgia ja Prantsusmaa puhul komisjon omal ajal silma kinni pigistas. Tänagi jääksid need riigid ukse taha.

"Leedu makromajanduslik seis on üks paremaid tänases Euroopas nii eelarve defitsiidi, intressimäärade kui ka majanduskasvu poolest," kommenteeris SEB Vilniaus Bankase peaanalüütik Gitanas Nauseda agentuurile Bloomberg. "Häbiasi, et Euroopa Liit seda ei hinnanud." Eesti, Leedu ja Läti, mis loodab euroga liituda 2008. aastal, kasvavad eurotsooni majandustempost mitu korda kiiremini ka tuleval aastal. Eurotsooni muude kriteeriumide täitmisega Balti riikidel probleeme pole.

"Eurotsoon ei ole veel kiire majanduskasvuga riikide vastuvõtmiseks valmis," kommenteeris eile Leedu rahandusminister Zigmantas Balcytis.

Nii rangel inflatsioonikriteeriumi rakendamisel analüütikud majanduslikku alust ei näe. Pigem on põhjuseks umbusk uute liikmesriikide teistmoodi majanduspoliitiliste eelistuste suhtes ning kartused oma konkurentsivõime pärast. Saksamaa kardab Itaalia ja Portugali tänaste probleemide põhjal uute liikmesriikide liiga kiiret liitumist. Pole ka õiget poliitilist tahet. Belgia ja Prantsusmaa ning samuti Itaalia pole maha matnud ideed tuumik-Euroopast, mis tihendaks nii poliitilist kui ka majandusalast koostööd.

Eile paotus uks ainult Sloveeniale, mis on uutest liikmesriikidest rikkaim ja täidab kõik eurotsooniga ühinemise tingimused. 2008 tahavad liituda Malta ja Küpros, Slovakkia aasta hiljem. Kõige kaugemal on eurokriteeriumide täitmisest Ungari, Poola valitsus on äsja sihiks seadnud 2009. aasta.

Maastrichti lepingu inflatsioonikriteeriumi oleks tulnud enne ELi laienemist muuta, leiab Taani majandusprofessor Niels Thygesen, kes kuulus kaheksakümnendate aastate lõpul rahaliidu loomist visandanud Euroopa Komisjoni presidendi Jacques Delors'i komisjoni. Et seda pole tehtud, võiks kriteeriumide täitmiseks kaaluda pisukest lisapingutust, leiab Thygesen.

Mida arvate inflatsioonikriteeriumi nii jäigast rakendamisest kiire majanduskasvuga liikmesriikidele?

Kriteeriume tuleb täita. Samas oleks tulnud inflatsioonikriteerium ümber vaadata, kui Maastrichti lepingut üheksakümnendatel aastatel korduvalt muudeti. Omal ajal ei osatud ju seda probleemi ette näha. Toona olid liituvate riikide majandused ühtlasemad.

Küll aga ei näe ma põhjust, miks võetakse aluseks vaid kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi näitaja. Rootsi ja Poola pole eurotsooni liikmedki! On ju olemas eurotsooni keskmine!

Millest selline rangus?

Küsimus on pretsedendis. Isegi kui Leedu või Eesti liitumine eurotsoonile suurt mõju ei avalda, nõuaks hiljem ka suured liikmesriigid, nagu Poola ja Tšehhi, reeglite lahjendamist. Ka tänased liikmesriigid ajasid end liitumise hetkeks eurokorda. Küll aga ei suudetud kindlustada, et vastutustundlik poliitika ka rahaliidus oleks jätkunud.

Täna nõuab rangust eelkõige Saksamaa, kes kurdab, et Euroopa intressid on Saksamaa jaoks liiga kõrged.

Mida arvate Balassa-Samuelsoni efektist (kiire majanduskasv toob kaasa kiirema inflatsiooni - toim.)?

Jah, mitmed akadeemilised uuringud väidavad, et kiire majanduskasvu puhul on kiirem inflatsioon täiesti kohane. Isegi kuni 1,5%. Seda võib lubada. Inflatsioon ei johtu antud juhul ju vastutustundetust poliitikast.

Kas inflatsiooniga hädas riigid peaksid "trikitama"?

Nagu Itaalia omal ajal euromaksuga… Kõik sõltub. Arvestades eurotsooni plusse, usun, et see tasuks ära. Tegemist oleks ajutiste meetmetega - mõneks ajaks võiks langetada kaudseid makse. Majanduskasv sellest ei takerduks. Juba nii lähedal võiks teha väikese lisapingutuse.

Mis hinde annata Maastrichti kriteeriumidele täna?

Need on jätkuvalt head. Praegusedki liikmesriigid on hakanud tõsiseid jõupingutusi tegema, et neid järgida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:59
Otsi:

Ava täpsem otsing