Pärnumaa ettevõtete TOP

ASi Rapala Eesti puhul on tegemist ettevõttega, mille sissetulek sõltub eelkõige emafirma käekäigust.

Pikka aega jõudsalt kasvanud maailmatuntud lante tootev AS Rapala Eesti on saavutanud 2005. aastal teist korda järjest esikoha.

Tooteid veetakse Rapala Eestist üle maailma kuni 140 riiki. Müügisüsteem ja tootearendus kuuluvad kõik Soomes asuvale emafirmale.

Ettevõtte tegevjuhi Rauno Rantaneni sõnul on saavutatud pidevalt muutuva maailma jaoks piisavalt stabiilne tase. "Töötajaid me hetkel suurel hulgal juurde palgata ei soovi ning tööstusküla on praegu välja arendatud ning rohkem laieneda mõtet ei ole," selgitas Rantanen.

Kaks aastat sellist kasvu järjest saavutada on erakordne ja Rantaneni sõnul tuleb selle eest tänada eelkõige tublit ning motiveeritud tööjõudu. "Ettevõtte eripära töötaja seisukohalt seisneb suuresti tõsiasjas, et tööpäev on kaheksast poole viieni. Samuti on meile tähtis ka toote kvaliteet ja ka selle hoidmine on taganud edu," toonitas ta.

Rantanen tõi Pärnus probleemina välja tumeda tuleviku tööjõu osas. "Suuremad tööjõukonkurendid on kaablivalmistusfirmad ja muud taolised ettevõtted," lisas ta.

"Meil on ka see iseärasus, et siin on mitme inimese korraga tööle võtmine raskendatud, sest ei leidu sellist, kes kohe oskaks vastavat tööd," kirjeldas Rantanen olukorda.

Eelnevatele aastatele sarnaseid laienemisi või arendusi Rantaneni sõnul enam ette näha ei ole.

"Palju sõltub meie puhul emafirmast ja hetkel ei oska kahjuks öelda, milliseid plaane seal tehakse," sõnas ta.

"Praegu tasub Rapala Eesti AS ennast ära ning seega on kõik korras," lisas Rantanen.

Ehitusvaldkonna edu on ettevõtte tegevjuhi Ivo Auliku sõnul väljastpoolt vaadates ilmselt suurem, kui ta seda tegelikult on.

"Hankeid ja tellimusi on tohutult palju, kuid tellimuste täitmine on isegi raskem kui paar aastat tagasi. Varem oli suurem konkurents, kuid samavõrra lihtsam oli alltöövõtjaid leida," rääkis Aulik praegusest olukorrast.

"Vaatame ka väljapoole, eelmisel aastal oli suur ettevõtmine Tallinnas objekti võtmine. Varem oleme rohkem Pärnukesksed olnud," rääkis Aulik. 2006. aastal vaadatakse Auliku sõnul kaugele siiski vähem, kuna hetkel tegeletakse detailplaneeringutega, kus käivet ja kasumit peaaegu ei ole.

Ligi 25-30 protsenti ettevõtte tegevusest on ka kinnisvara arendusega seotud ning ülejäänud on klassikaline ehitus. "Väga me oma spetsiifikast väljuda ei soovi, ilmselt on muutused kinnisvara arenduse ja ehituse suhte osas. Plaanis on ka lao- ja tootmispindu ehitada ning neid tulevikus rentima hakata," rääkis ta.

"Ilmselt vaibub praegune ehituslaine peagi, selleks ajaks üritamegi kanda kinnitada ka renditurul, et tagada stabiilsus selleks ajaks, kui ehitusbuum peaks taanduma," kirjeldas Aulik ettevõtte plaane. "Kas see võtab aega kolm või viis aastat, kuid korteribuum vaibub, igavene edu ei saa kindlasti kesta," lisas ta.

Tööjõu probleem ei ole Auliku sõnul Eston Ehituse jaoks nii suur, kui see võib olla nii Eestis üldiselt kui ka ehitusvaldkonnas.

"Hõisata küll ei saa, kuid me ei ole klassikaline peatöövõtja või projektijuhtimisfirma. Samuti ei ole me teine äärmus, kus tehakse kõik oma jõududega," kirjeldas ta. "Kui mõni alltöövõtja peaks alt hüppama, saame ka hakkama," lisas ta.

Jõudsalt mitu aastat kasvanud ja ehitusbuumi lainel sõitev ASi Renet uuendab betoonitootmist.

Ettevõtte tegevjuhi Arvo Põlluste sõnul on ehitajate praeguse edu põhjus Pärnus valitsev korteribuum ja ka piirkonna atraktiivsus suvituspaigana. "Viimased neli-viis aastat on kõigil Pärnumaa ehitusfirmadel käibed kasvanud, mis edasi saab, tuleb ära oodata," lisas ta.

Aastaid Pärnus ehitanud ja endisest Pärnu KEKist välja kasvanud ettevõtte 131miljoniline käive 2005. aastal oli rekord. "Kaheksa aastat tagasi oli meil stabiilne käive 20-30 miljonit, mis seisis aastaid paigas, suur kasv on toimunud eelkõige viimase kolme nelja aastaga," meenutas Põlluste.

Samuti tegeleb Renet AS betoonitootmisega. Vana betoonitehas, millest ei piisanud ettevõtte vajaduste rahuldamiseks, saab asendatud lähinädalatel tööle asuva uue betoonitehasega. "Vana vabrik, mis andis välja kuni 30 kanti tunnis, jäi kitsaks ning uue tehase võimsus saab olema ligi 100 kanti tunnis," lisas Põlluste.

AS Renet tegeleb ka kinnisvara haldamisega, kuid nagu betoonitootmine, mis on KEKi päevadest saati ettevõtte kõrval olnud, on kõigest kõrvaltegevus.

"Betooni müüme välja suuremas mahus, kui endale jääb, veame põhiliselt Pärnu maakonda ja vaid ligi kümnendik jääb meile," rääkis Põlluste.

Peamiseks probleemiks kohalikule ehitusele on Põlluste sõnul tööjõu vajakajäämine. "Raske on leida spetsialiste ja ka tavalisi töölisi. Tihti on häid objekte, kuid lihtsalt ei ole võimalik leida alltöövõtjaid ega omade jõududega ära mehitada," kirjeldas ta olukorda.

"Pahatihti ei ole masinatele mehi panna. Praktikal meil küll käib noori, kuid pärast kooli lähevad paljud neist kas kergemale või teist laadi tööle, kuigi ehitussektori palgad ei ole sugugi madalad," lisas ta.

Esisaja hulka jõudnud Pärnumaa gasellide ettevõtlusvaldkonnad on küll väga erinevad, kuid esisajast välja jäänute hulgas domineerisid eelkõige transpordi ja hulgikaubandusega tegelevad ettevõtted.

31 edetabelisse mahtunud ettevõttest tegutsevad kuus transpordi valdkonnas ja üheksa kaubanduse või hulgikaubandusega, mis teatud määral seotud valdkondadena toetavad kindlasti mingi piirini ka kohalikku turismi.

Kõige kõrgema koha Gaselli TOPis saavutas siiski kahekümne töötajaga Aru vallas segapõllumajandusega tegelev OÜ Rõigumõisa. Kokku oligi põllumajanduslikke ettevõtteid Gasellis vaid kaks, teisena jäi esisajast välja 22 töötajaga Massiaru Põllumajanduslik OÜ.

Üldiselt maakonnas väga edukas ehitusvaldkond ei ole siiski Gaselli TOPis kuigi märkimisväärselt kajastunud. Neljast edetabelisse pääsenud ettevõttest mahtus esisaja sisse vaid üks vastavasse valdkonda kuuluv ettevõte, nimelt OÜ Aidos, mis tegeleb lisaks ka haljastusega.

Samuti mahtus Gaselli TOPi mõningaid tootmisega tegelevaid ettevõtteid.

Märkimisväärne on ka eelmisel aastal Gaselli TOPis esindatud olnud trafode ja muundurite tootmisega tegeleva MS Balti Trafo OÜ mahtumine selle aasta edukate ettevõtete ridadesse, kuna 2004. aasta Pärnumaa TOPis oli firma kolmandal kohal.

Samuti jõudis esisaja hulka elektroonika valdkonnas tegutsev NOTE Pärnu OÜ, mis sarnaselt MS Balti Trafo OÜga pakub tööd ligi 120 inimesele.

Huvitava nähtusena on pingereas vaid kaks turismiga tegelevat ettevõtet. Esisaja hulka mahtus neist üks, puhkemajandusega tegelev AS Varbla Puhkeküla. Esisajast jäi välja eelmisel aastal 43. kohal olnud Pärna AS, mis tegeleb nii kaubanduse, majutuse kui ka toitlustusega.

Geograafiline asend ja tööealise elanikkonna olemasolu. Kuna põhilised rahalised toetused tulevad riiklike struktuuride kaudu, siis selles osas ei peaks maakondadel suuri erinevusi olema. Toonitada tahaks Pärnu maavalitsuse pikaaegset stabiilset ja apoliitilist toimimist.

Transpordivõimaluste mitmekesisus, millesse tuleks küll oluliselt investeerida (Via Baltica, Rakvere ja Lõuna-Eesti suunad autoliikluses, sadam, raudtee, lennuväli) ning linna keskmisest soodsam maine elukeskkonnana, mis võiks leevendada tööjõuprobleemi.

Suurim probleem on praegu kvalifitseeritud töötajate leidmine. Seega töötajate koolitus riikliku tellimusena soodustaks ka ettevõtlust.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus annab võimaluse leida oma piirkonnast kvalifitseeritud tööjõudu.

Hea asukoht; infrastruktuur; kaader ja ettevõtjasõbralik keskkond.

Ehitajad on kahe aastaga üha enam TOPi tipu poole trüginud ning viimaks ka kaks kohta esikolmikus hõivanud.

Erakordseim nähtus 2004. aasta TOPiga võrreldes on üle maailma tuntud lante tootva ASi Rapala Eesti saavutus teist aastat järjest esikohta hoida. Ettevõtte tegevjuhi Rauno Rantaneni sõnul ei saa käibekasv sellisel määral kindlasti väga kaua püsida, kuid häid tulemusi loodetakse tulevikuski.

Maailma kvaliteetseimate lantide tootja töötajaskond koosneb endiselt peaaegu kolmesajast paarist töökatest kätest, mis Rantaneni sõnul on siiani ka üks edu pante olnud.

Teise ja kolmanda koha omanik on nii ettevõtjate kui ka valdkonna poolest siiski uus. Kui eelmisel aastal saavutas teise koha hulgimüügiga tegelev Baltic Pack EST AS, siis sel aastal hõivas selle koha ehituse ja kinnisvarahaldusega tegelev Eston Ehitus AS, kes eelmisel aastal TOPi nimekirjas ei esinenud.

Samuti läks kolmas koht ehitusele. Eelmise aasta kolmas koht, trafode ja muundurite tootmisega tegelev MS Balti Trafo OÜ saavutas sel aastal 40. koha. MS Baltic Trafo OÜ, mis eelmisel aastal kirjeldas tulevikunägemust kui oma toodangu suurendamist 60% võrra kolm aastat, saavutas 2005. aastal küll natukene nõrgema tulemuse.

Kolmandaks sai hoopis ehituse ning betoonitootmisega tegelev AS Renet, mis 2004. ei jäänud ka tipust kaugele ning saavutas üheteistkümnenda koha. Eelmisel aastal juba tunda andnud ehitusbuum on ASi Eston Ehituse tegevjuhi Ivo Auliku sõnul hetkel ilmselt tipus. "Lähiaastatel võib ehitusvaldkonna edu püsida, kuid sellist suurt kasvu enam tulemas ei näe. Pigem võib toimuda kolme kuni viie aasta jooksul isegi jahtumist, kuid mis täpselt tuleb, kes teab," kirjeldas ta oma tulevikunägemust Pärnumaa ehitusvaldkonna käekäigust.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. aasta müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes aasta maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.