Kõrgkoolidest saavad majandusüksused

Toomas Haldma 18. mai 2006, 00:00

Tartu Ülikoolis toimub 17.-19. maini Coimbra grupi aastakoosolek: Tartusse tulevad Euroopa juhtivate teadusülikoolide rektorid ning mainekaid teadusülikoole koondava võrgustiku juhatuse liikmed. Selle sündmuse taustal on sobiv arutada Eesti kõrghariduse ja teaduse väljakutsetest ning võimalustest globaliseeruvas maailmas, eelkõige majandushariduses.

Globaliseerumisest on saanud kasvav ja keerukas raamistik meie tegemistele. Järjest kiiremini luuakse uut teavet ja kaugus ning lähedus on kujunenud suhtelisteks mõisteteks. Sellises olukorras kujunevad tulevikku vaatavate kõrgkoolide puhul oluliseks sellised märksõnad nagu eripalgelisus ja jätkusuutlikkus.

Me asume võrgustikes - samaaegselt nii kohalikes kui globaalsetes. Neis kõigis on meil tarvis olla ise nähtavad ja näha teisi. Näiteks TTÜ, EBS ja TÜ on European Institute for Advanced Studies in Management (EIASM) akadeemilise nõukogu liikmed. Tegemist on rikkaliku majandusvaldkonna konverentside ja seminaride võrgustikuga, kus on võimalik jälgida kolleegide tegevussuundi ja tutvustada meil tehtut. Teadustulemuste kasutamine õppetegevuses muutub intensiivsemaks kõigis akadeemilise tegevuse tasanditel. Seetõttu muutuvad võrgustikud, strateegiline partnerlus ja outsourcing igapäevasteks vahenditeks ülikoolide tulemuslikkuse suurendamisel. Külalisprofessorid raja tagant on juba täna igapäevane reaalsus.

Eeltoodu näitab selgelt, et kõrgkoolid ei saa olla isolatsioonis. Nad ei saa olla vaid osa rahvuslikust süsteemist, kaitstud riigi poolt, kes paneb paika mängureeglid. Me oleme kõigile avatud. Enamgi veel, kõrgkoolid peavad olema oma tulemustelt pidevalt nähtavad, et kindlustada vajalik rahastamine õppeprogrammidele ja teadustööle. Nii leiavadki ülikoolid end kaitsmata konkureerivalt turul.

Kõik majandusteaduskonnad või -kõrgkoolid konkureerivad üliõpilaste, teadusteemade ja vastavate rahastamisvõimaluste pärast. Enamik majanduskõrghariduse rahastamisest tuleb juba aastaid eraallikatest. Järelikult: parema kodu- ja rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks peavad kõrgkoolid tegutsema ettevõttemajanduslike põhimõtete järgi. Kõrgkoolid kui majandusüksused peavad oma strateegiliste eesmärkide saavutamiseks suutma tagada nii tööjõu, teadmised kui ka finantsressursi. Kui efektiivselt aga kasutatakse sisemist kompetentsi, mis enamikus on suunatud teiste õpetamisele ja nõustamisele, enda juhtimissüsteemide arendamiseks? Kindlasti on siin arenguruumi.

Samas on kõrgharidussektor igale riigile tuleviku seiskohast oluline ja riigil on huvi selle teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti kontrollida. Õppekavade akrediteerimine on siin üks võimalus. TÜ majandusteaduskond on siiani selle kadalipu edukalt läbinud ja saanud täisakrediteeringu oma programmidele, sh ainukesena Eestis ka doktoriõppele.

Vaatamata konkurentsi kasvule potentsiaalsete üliõpilaste arvu vähenemisel selle kümnendi lõpus, peavad kõrgkoolid samas tegema ka koostööd, et olla tugevamad laiematel teadus- ja haridusturgudel - et paremini vastata haridusnõudlejate ja teiste sidusgruppide nõuetele. See on strateegiline mõõde, kus määravaks saavad oskus oma programme paremini turundada, kompetentsus ja eristumisvõime suhetes sidusgruppidega. Neist tööandjaid on headeks partneriteks nii programmide arendamisel kui ka läbiviimisel. Meiepoolne kasu nimetatud partnerlusest tuleneb võimalusest seeläbi paremini mõista Eesti majanduselus toimuvaid protsesse ja neid mõjutavaid tegureid. Seda teadmist saab hõlpsasti ära kasutada nii auditooriumites ja kui teadusideede arendamisel.

Nagu näeme, väljakutsete ja võimaluste üle majanduskõrghariduse vallas ei ole põhjust kurta. Jätkugu vaid tarmu teha õigeid strateegilisi valikuid ja otsuseid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing