Eraldame Põhivõrgu Eesti Energiast

Foorumil "Quo Vadis, Eesti energeetika 2006" ütles Eesti Energia (EE) juhatuse esimees Sandor Liive, et avanevad elektriturud on Eesti Energia suur võimalus. Toetan kahel käel EE mõtet elektrituru avamisest.

Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid on ehitatud toimima ühtse süsteemina. Tehnilised piirangud kaubanduseks puuduvad. Toimiva turu teket takistavad täna riiklikke elektriturge reguleerivate seaduste erinevused, sõltumatu infrastruktuuri puudumine ning administratiivsed tõkked.

Eestis on elektriturg avatud 10% ulatuses. Eesti kauples endale erandi elektrituru hilisema avamise osas lähtuvalt põlevkivienergeetika erilisest rollist ning strateegilisest tähtsusest. Tänaste kõrgete naftahindade juures pakub aga põlevkivienergeetikale üha enam konkurentsi põlvkivikeemia arendamine.

Lisaks on küsitav, kas turu garanteerimine Narva Elektrijaamades põlevkivist toodetud elektrienergiale veel neljaks kuni kuueks aastaks tagab põlevkivi energeetika jätkusuutlikkuse ja motiveerib panustama põlevkivienergeetika efektiivsuse, keskkonnasõbralikkuse ja konkurentsivõime tõstmisse. Või teeks seda pigem selge turukorraldus, konkurents ja usaldusväärne hinnasignaal turult?

Uued investeeringud Narva peavad nagunii ennast ära tasuma juba Balti, kui mitte Euroopa elektriturul. Põlevkivienergeetika jätkusuutlikkust ei suuda tagada Eesti elektrituru avamise edasilükkamine, vaid tehnoloogia ja põlevkivi konkurentsivõime turul.

Lätis ja Leedus on turg avatud kõikidele äritarbijatele ja Eestile on jäänud piduri roll. Tõsi, ka Lätis ja Leedus turg sisuliselt ei toimi, sest puudub konkurents. Efektiivse konkurentsi tekkimiseks on vaja suuremat samadel põhimõtetel toimivat turupiirkonda. Eesti peab kaasa rääkima Balti ühisturu kujundamisel. Selleks tuleb Eesti elektriturg avada planeeritust kiiremini. Kõigil äriklientidel peaks olema juba järgmisel aastal reaalne valikuvõimalus.

Võtmesõna energiapoliitika kujundamisel on koostöö naaberriikidega. Turu tekkimiseks on vaja regionaalsel tasemel ühtlustatud poliitikat ja harmoniseeritud seadusandlust. Paljudes küsimustes tuleb pidada keerulisi läbirääkimisi, kuid ühisele arusaamisele jõudmine on möödapääsmatu.

Kui Põhivõrk eraldada Eesti Energia kontsernist, suudaks ta iseseisvana täita paremini kõiki talle elektrituru seadusega pandud kohustusi. Täna kuuluvad OÜ Põhivõrk nõukogusse eranditult turgu valitseva müüja juhatuse ja tootja nõukogu liikmed. Kas sellises olukorras on tagatud kõigi turuosaliste võrdne ja erapooletu kohtlemine? Kuidas on tagatud, et teiste turuosaliste konfidentsiaalne äriinfo ei jõua nõukogu liikmete kaudu konkurendini? Põhivõrgu töötajad on heade erialaste oskustega professionaalid. Võrguteenus on üks madalama riskiastmega ärivaldkondi, mis annab ettevõttele tugeva majandusliku aluse ja tagab investeerimisvõime.

Põhjamaades on põhivõrgud olnud üheks elektriturgude arengu vedajaiks. Ka Balti riikides võiksid selle rolli endale võtta põhivõrguettevõtjad, kui on tagatud nende sõltumatus müüjatest ja tootjatest.

Ühise turu loomisel saab põhivõrkudele oluliseks ülesandeks ka uute ühenduste loomine Poola ja Põhjamaade elektriturgudega. See on meie ainus võimalus osaleda ühisel Euroopa elektriturul, suurendada piirkonna varustuskindlust ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.

Autor: Peeter Pikk