Töökuulutuste maht on ähvardavalt kasvamas

Tänase Äripäeva ärikoolituse rubriigis on praktiline lugu Euroopa Kohtu pretsedendist, mis ütleb, et kõike, mida te töötajalt töös nõuate, peate te enne avalikult töökuulutuses teatama. See tähendab, et meie töökuulutusi ähvardab lohedeks muutumine.

Ehkki Äripäev reklaamirahas ilmselt võidaks, on absoluutselt kõige töökuulutuses ülesloetlemine toimetuse arvates bürokraatlik ja praktikas raskesti teostatav nõue.

Välismaiste taskukalkulaatorite kunagi siiamaile jõudmisel võis lugeda efektset müügikuulutust: "Müüa kalkulaator. Kõik tehted." On selge, et tegu oli ilmse ülepakkumisega.

Samamoodi pole tööjõu otsimise kuulutuses võimalik kõiki ettetulevaid tööülesandeid ja -situatsioone üles loetleda. Kui tegu on näiteks asjaajajaga, siis kõigi aetavate "asjade" üksipulgi kirjeldamine võib ju võtta lehekülgi teksti või minuteid eetriaega. Töölepinguseadus ja võlaõigusseadus, mis antud valdkonda sätestavad, võivad ise küll paksud olla, aga seda ei saa nõuda töökuulutustelt.

Ent mõnede välisfirmade tööjõu otsimise kuulutustes on märgata meie jaoks harjumatut detailsust, nagu "Veab laiali kauba, võtab vastu ja loeb üle sularaha, raporteerib konkurentide hinnapoliitika kohta". Tunduvad justkui iseenesest mõistetavad tegevused, kui tegu on näiteks müügiagendi palkamisega. Aga niiviisi on kuulutustes otsitud tööjõudu Iirimaale.

Kui meil on lakooniline kuulutus "Otsitakse kokka" üsna tavaline, siis tulevikus peab nähtavasti lisaks kirjeldama, et "Otsitakse kokka, kes keedab maitsvaid suppe, moorib keelt allaviivaid praade ja samuti oskab teha isuäratavaid magustoite".

Meie kuulutusteruumis on piisavalt arusaadav, mida oodatakse ja nõutakse näiteks müüjalt, torulukksepalt, õmblejalt või autojuhilt ja tööülesannete väga detailne loetelu ei tundu olevat mõistlik. Milleks paberit määrida.

Tõsi, meie seadused lubavad sõlmida ka tööleping teistsugustel tingimustel, kui oli töökuulutuses kirjas. Teistsuguste tingimusteni võivad tööotsija ja tööandja jõuda läbirääkimiste käigus. Isegi palk võib olla väiksem, kui kuulutuses lubatud - kui inimene sellega nõus on.

Erinevused on seletatavad sellega, et töökuulutuse tekstis nõutu ja lubatu kuulub võlaõigusseaduse alla, aga alates töölepingu sõlmimisest kuulub kõik ülejäänu töölepinguseaduse alla.

Kui inimene ei ole kuulutuse lugemisest kuni töölepingu sõlmimiseni millegagi rahul, tuleks tal pöörduda kohtusse. Kui aga pretensioonid tööandjale tekivad pärast töölepingu sõlmimist, siis peab töötaja pöörduma töövaidluskomisjoni poole.

Ehkki tänased Eesti seadused ei nööri veel tööandja kõri kinni, ähvardab Euroopa Liidust tulla järjekordne üleregulatsioon.

Tööjõu puuduse olukorras on tööandjad ise huvitatud, et töölesoovijad oleksid igakülgselt informeeritud pakutavast tööst, muidu inimesed peagi lahkuvad. Samas, tööpakkumise kuulutus peaks ütlema a priori niigi, et teha tuleb tööd.

Autor: ÄP