USAs kahe aasta halvim nädal

USA aktsiaturul oli läinud nädal kahe aasta halvim. Kuigi aktsiaturg tõusis reedel, ei päästnud see nädalaarvestuses suurt midagi.

Dow tööstuskeskmine langes nädalaga 2,1%, S&P 500 indeks 1,9% ja Nasdaq 2,2%. Meile võivad need langused tunduda naljakalt väiksena, kuid ameeriklased olid hirmul - nemad pole harjunud päevi kestva langusega.

Kuna ettevõtete kvartalitulemuste avaldamise periood on suures osas seljataga, otsitakse midagi uut, millest juhinduda otsuste tegemisel. Selleks on saanud inflatsioonioht ja sellest tingitud kõrgemate intresside kartus. See on olnud peamine põhjus, miks börsid on ka mujal maailmas langenud. Reedel aga võis lugeda välja turuosaliste soovi kohanduda muutunud ootustega ja hakata uuesti ehitama üles usku helgemasse tuleviku. Spekuleeriti, et majandus kasvab jätkuvalt ka siis, kui intressid tõusevad.

Huvitav on vast see, et probleemide keskus asub USAs - (välis)laenudega meeletult ülevõimendatud majandus, passiivne kaubandusbilanss (USAle müüakse rohkem kaupu, kui USA müüb välismaale), vastutustundetu eelarvepoliitika.

Valusamad löögid hakkasid tabama aga hoopis arenevaid turge ja tooraineid - finantsvarasid, mis on viimaste aastatel olnud investorite lemmikuks üle maailma. Kõrgemad intressid mõjutavad kogu maailma. Kuna märksõnaks kujunes riskide vältimine riski võtmise asemel, eelistati müües kasumeid võtta ja raha koju viia. Paradoksaalne - mina oleks pigem ameeriklase nahas müünud USA aktsiad ja võlakirju - ohud on USA majanduses, kuigi need mõjutavad valusalt ka teisi.