IT-spetsialisti ei ahista riigipiir

Eesti eduühiskonna arengule võib hoobina mõjuda seni mitte piisavalt tähelepanu leidnud küsimus infotehnoloogia spetsialistide nappusest ning nende ettevalmistamisest.

Infotehnoloogia arengu algaastatel oli IT-spetsialiste vähe ja neistki enamik loojad.

IT praeguse tormilise arengu ja selle juurutamisega kõikvõimalikes eluvaldkondades suureneb iga aastaga vajadus erinevaid protsesse juhtivate IT-süsteemide pädevate tööshoidjate, hooldajate ja arendajate järele.

Mõnikümmend aastat tagasi oli raamatupidaja nn igavene elukutse, sest iga ettevõte vajas oma raamatupidajat.

Tänapäeval aga vajab iga IT rakendusi kasutav firma IT-alast nõustamist, - hooldust, -arendamist jms. Seejuures on spetsiifilisi rakendusi/programme/süsteeme tundvaid inimesi pidevalt puudu.

Üks IT-valdkonna tööjõuga kaasnevatest "ohtudest" on infospetsialistide potentsiaalne mobiilsus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel tööjõuturul. Nii riist- kui ka tarkvara on globaalselt samad.

Samuti on samad olulised programmeerimiskeeled, infotehnoloogialased terminid ning sageli on ka töökeel rahvusvaheliselt inglise keel.

Sarnase tehnika ja tehnoloogiatasemega ühiskondades on ka infotehnoloogia spetsialistidele seatavad ülesanded ja tööd sarnased ning seetõttu soovitakse meelitada häid spetsialiste üle teistest riikidest, paraku siiani elamiskohaga ikka rohkem vanades heaoluriikides. Kuid miks mitte soodustada valdkonna parimate elamaasumist Eestisse?

Samas on infotehnoloogia valdkonna üks tugevus tööturul see, et paljud IT-spetsialistid ei pea oma töö edukaks teostamiseks istuda tema teenindatava firma või tööandja hoones, isegi mitte linnas ega ka riigis.

See võib olla eelduseks, et soodsate tingimuste korral ei lahku IT-tippspetsialistid Eestist, vaid julgete ja atraktiivsete projektidega liitub spetsialiste teistestki geograafilis-majanduslikest piirkondadest.

Headeks näideteks, et Eestis võib ajada globaalset äri, on Skype, Playtech ning mitmed muud siin asuvad rahvusvahelised program-meerimismeekonnad.

Sellisele äri- ja arendamistegevusele aitab kindlasti kaasa ka vastav keskkond - tehnokülad ja innovatsioonilised linnakud. Näiteks on väga kiiresti arenema hakanud Ülemiste City.

Loomulikult mõjub valdkonna arengule soodsalt vastav maksupoliitika, kuid infotehnoloogiaalase hariduspoliitika ja -strateegia olemasolu oleks Eestile eluliselt vajalik.

Autor: Igor Päss