Juba sõidavad kallid autod ringi ja hindavad maju

Põhja-Tallinna linnaosavalitus plaanib lähiajal hakata liinidele arendajat otsima, kes kõdumajad kokku lükkaks ja uued asemele ehitaks, vanast jääks alles vaid paarkümmend kivitrepikojaga maja, mis korda tehakse.

Sellest, et plats kõigest puhtaks tehakse, on räägitud aastaid, kuid et nii palju uudistajaid käib, seda pole varem olnud, räägib mitmendat põlve liinidel elav Saima. "Need, kes uhkete autodega siin sõidavad, pole narkodiilerid," teab ta. Ka on liikumas jutud, et linnaosavanem Vilja Savisaar käis vene ärimeestega liinidel maid ja merevaadet üle vaatamas.

Vaade merele on tõesti suurepärane, idülli rikuvad vaid juhtmete põletamise kärsahais, randa veetud igivana mööbel ja siin-seal vedelevad prügihunnikud.

Majadest, millest enamik on määratud lammutamisele, teavad kohalikud imelugusid rääkida. Stoilise rahuga jutustavad nad, kus ja millal oli viimane põleng, millal katus sisse kukkus, millise nurga juures keegi nuga sai või narkomaan hinge heitis. Aknal peesitavad kassid on sama tavalised kui kinnilöödud akendega majad vallutanud uusasunikud.

Kopli Seltsi liige, liinielanik Tõnu Kalvet on lahkelt nõus tegema ringkäiku. Tema sõnul on aastaid aetud poliitikat, et asotsiaalide ja lagunevate majade abil lahti saada põliselanikest. Kahtlasest kontingendist liinidel puudust pole. Kalvet näitab kinnilöödud akendega maju, mis täis elanikke, keda pole kuskil kirjas. "Ilma vee ja kanalisatsioonita elavad ja kõik, mis üle, visatakse aknast välja," jutustab ta. Sissekirjutusega üürnikke on ca 400, kui palju aga majahõivajaid, pole keegi kokku lugenud.

Üks vanaproua meenutab, et juba 70ndatel olla öeldud, et ärge talveks puid varuge, kohe on minek. "Seekord on vist asi kindel. Tahavad kiiresti teha, ju on huvilisi. Plats puhtaks," arutavad kaks vanemat naist omaette. "Meid ootab ees küüditamine," on Kalvet veendunud. "Samas oleme nagu sundüürnikud, aga meil pole sundüürnike õigusi ja 30 000 krooniga ruutmeeteri eest ei jõua keegi meist siia korterit pärast osta," sõnab Kalvet.

Üleeile tutvustati Kopli liinide detailplaneeringu eskiislahendust, mis tehtud kaheksa aastat tagasi Soome arhitektide poolt "Europan 5" konkursile. Võidutöö on aluseks linnaosa vääramatule plaanile juba paari kuu pärast välja kuulutada ca 17hektarilisele alale hoonestusõiguse enampakkumine. Ehitusalust pinda on ca 100 000 ruutmeetrit. Kas detailplaneeringu teeb linn või arendaja, on veel lahtine.

Linnaosavanema Vilja Savisaare sõnul peaks ehitus algama tuleval aastal. Veel on lahtine, kas linn ehitab 207 ametlikult liinidel elavale leibkonnale sotsiaalmaja või paigutatakse nad mööda linna laiali. Mõne maja erastamine, mida kohalikud on soovinud, ei tule kõne alla.

Eskiislahenduse kohaselt pühitakse enamik barakkidest maa pealt, miljööväärtuslikud, kivitrepikodadega majad saavad aga uue elu vana fassaadi taga. 4. ja 5. liini majade asemele ja otse mere äärde tulevad moodsad ühe- kuni kolmekorruselised majad. Viiekorruselised uuselamud jääksid merest kaugemale, kõrgematele liinidele, kuid vaate pärast ei maksa muretseda ka sealsetel elanikel, sest katuseterrassilt peaks avanema vaade merele.