Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maja, milles elab tükike Muhumaa ajalugu

Teet Reier 05. juuni 2006, 00:00

Ka kõik uuendused, mida siin ette võetakse, tehakse Renee Kipperi sõnul arvestades sellega, et kõik uus sobituks sujuvalt vanasse ja auväärsesse keskkonda. "Seda võimaldab teha näiteks vana puitmaterjali kasutamine," sõnab ta. Puutöö on peremehele eriti südamelähedane. Mida kõike sellest imetabasest materjalist teha annab, võib Kipper rääkida tunde.

Kui vana võib olla Pärdi nime kandev talukoht, ei oska aga temagi täpselt pakkuda. "Ilmselt pärineb hoone algne kuju paari sajandi tagant, hiljem on rookatusega palkmaja vastavalt vajadusele kohendatud. Nii on mul endalgi praegu ehitustööd pooleli," selgitab Kipper.

"Vähemalt meie suguvõsa juured ulatuvad selles talukohas kolme sajandi taha. Ja kes siin siis ikka enne asus, eks veelgi kaugemad eellased, lihtsalt kirjalik kinnitus selle kohta puudub," lisab ta.

Kõigi nende kaugete aegade meenutuseks sobivad eluruumidesse suurepäraselt kahele poole kaminat seatud tammised puutüved. Kui koldes õhtuhämaruses tuli süüdata, löövad ka puusambad selle valguses kumama. Seda rõhutavad veelgi tüvedesse oskuslikult paigutatud valgustid.

Tume puit raamistab ka veel poolelioleva köögimööbli servasid. Sahtlite ja uste käepidemed pole siin aga mitte roostevabast terasest ega säravast niklist, vaid lõhenenud puidust ulatuvad välja takunööri otsa sõlmitud valged aukudega rannakivid. Sellised, mida siinsetest randadest koormate kaupa võib kohale tuua, kui meistrimehe mõte nii kaugele nägema ulatub.

Siin aga on märgatud nii mõndagi sellist, mida kaunite piltidega koduajakirjast ei leia. Nagu suviseks öömajaks kohandatud aidas asuv regivoodi ehk siis vanale reele kohandatud magamisase. Või elutoas olev vankerlaud ehk siis saartel levinud väikevankrile asetatud klaasplaat. Rääkimata hiigelsuurest tamme-pakust, mis Kipperi sõnul pärineb sepikojast ja olnud alasile toekaks aluseks, ning veski ülekanderatastest, mis annavad ise väikese lauakese mõõdu välja.

Igal asjal siin majapidamises on oma koht, legend või lugu. See pole mitte hulk kokkukorjatud vanavara, mille omamine järjest popim kipub olema. "Mis te arvate, kust on pärit elutoa lage toetavad palgid?" pärib peremees kavalalt.

Kuna keegi täpset vastust pakkuda ei oska, sõnab ta uhkusega et need mereveest krobeliseks ja auklikuks söödud palgid on pärit Muhu Vahtna sadama (sealtkaudu sai sõita Muhust Saaremaale enne Väina tammi valmimist) kai tugipostide seast. Need on suurte tormide käigus merepõhjast pinnale uhutud.

Veelgi rohkem tunneb peremees uhkust sakilise ja aimatavate tapiaukudega lauatüki üle, mis seinakaunistuseks kinnitatud. "See on välja tulnud sadama süvendustööde käigus, nii tahaks loota, et tegu tükikesega vanast viikingilaevast," ohkab Kipper.

Ja millist klaasi maja peidab... Sinist, punast, metsarohelist või läbipaistvat klaasi leiab siin igal sammul. Paljud eksemplarid ilmselt võõraste laevadega siinsetesse randadesse jõudnud või lainetega kaldale uhutud.

"Kahjuks muutus suur hulk pudeleid sulanud klaasikänkrateks, kui mõne aasta eest aias asuvas ateljees tulekahju puhkes," räägib Kipper.

Sealses ateljees on sündinud ka paljud Kipperi isa loodud skulptuurid, mis õuel omale koha leidnud, võis siis suurepärased laevamudelid, mis oleksid nii mõnegi kollektsionääri unistuseks.

Aida ukse kõrval ripuvad vanad kalamehesaapad, nurgas kogub tolmu purjekas Vera, klaasist võrgumunades peegeldub õhtuvalgus - selline on õhtupäikeses Pärdi talu õu. Kunagised kalamehed on loobunud püünistest ja leidnud tee kunsti ja puutöö juurde.

Paar talu Kipperist edasi võib kadakate vahel näha midagi Noa laeva taolist.

Pärimise peale, et kas naabrimees, kelle aias leidub jaanalinde, faasaneid, emusid, känguruid, mägiveiseid ja jumal teab mis pudulojuseid, kavatseb need üleujutuse puhu laevale paigutada, muigab Kipper vaid kavalalt ja selgitab napilt, et tegu poolelioleva projektiga, millest sügiseks peaks valmima paadikujuline puhkemaja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing