Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paekivist vundament on dekoratiivne ja kauakestev

Rein Einasto 05. juuni 2006, 00:00

Paekivi kasutamine elamuehituses, sealjuures vundamentides on taas individuaalehitaja huviorbiiti kerkinud. Hoolimata kiirenevast elutempost tungib paas jõuliselt ka ehitusmaterjalide turule. Pakutakse erinevaid lahendusi nii iseehitajatele kui ka ehitusfirmadele.

Ebakorrapärase kujuga murtud looduslik paeplaat on valmis kivi vundamendi ehitamiseks. Sõltuvalt aluspinna geoloogilisest ehitusest, kujunduslikest taotlustest (keldriga või ilma jm) võib müüritise laduda sideainega või kuivmüürina saviliivaga.

Hoone maapealne sokliosa laotakse tänapäeval loomulikult sideainega. Pae sideaineks sobib lubi- või lubitsementmört. Kumba eelistada, sõltub maitsest ja maapinnast, kuhu ehitatakse. Paljude aastate restaureerimiskogemus kinnitab, et tsemendi hulk lubimördis ei tohiks vanade ehitiste korral tõusta üle 10%. Infot pinnase kohta saab geoloogiafondist.

Vundament laotakse horisontaalsete ridadena, kus on oluline jälgida, et alumise kihi vuugid kaetaks järgmise kihi kividega. Täpsemat infot ladumise kohta on võimalik leida vanematest müüritööde või ehitusraamatutest (vt Arvo Veski "Individuaalehitaja käsiraamat" (1959), "Suvemajade ehitamine" (1971) jt). Vundamendi projekteerimisel aitavad ehitusinsenerid. Kui vajalikud kooskõlastused tehtud, võib alustada töödega.

Paas on ökoloogiline, looduslik, dekoratiivne (ei vaja tööstuslikku töötlemist ega energiakulukat põletamist). Paas on iseehitamiseks sobiv (ei vaja oskustööjõudu ja eriseadmeid). Paas on hästi kättesaadav ja soodsa hinnaga.

Negatiivseks aspektiks on füüsiliselt raske käsitöö müüri ladumisel. Viimase võib aga pöörata enda kasuks, ehitades koos sõpradega talgukorras (kivid karjääris alustele ja objektil müüri).

Tõsine probleem paeehitiste püsimisel omanäolise dekoratiivseinana on müüride hoidmine puhtaina. Tänavatolm, heitgaasid ja krohvitud naaberpindade värvimise lohakus tingivad paemüüri määrdumise.

Välise klompseina tavalisest määrdumisest puhastamine toimub survepesuri abil tavalise veega. Värvilaikude ja -nirede soklikorruse paeseintelt eemaldamiseks tuleb enamasti kasutada liivapritsi, mis kulutab pealmise määrdunud kihi mehaaniliselt maha.

Väljapudenenud vuuke tuleb uuendada hoolsalt, et paepindu mitte määrida. Juba järgmisel päeval pärast segu tahenemist tuleb müür plastharja ja veega üle pesta, hiljem on see raskemini teostatav. Õhukese vuugi korral võib reavahe välisosa seguta jätta, et jääks kuivmüüri mulje, nagu segu polekski kasutatud.

Müüripealsete paeplaatide valikul eksitakse tihti, kui kasutatakse hööveldatud või konarpindse loodusliku plaadina merglikelmete-rohkeid paksemaid, värskelt murtud kihte. Mõne aastaga hakkavad need plaadid piki merglikelmeid kooruma ja "nahkuma" - murenevad klibuks.Tegelikult on müüripealsete, kõnniteeplaatide ja välitrepi astmetena ilmastikukindlad ainult merglikelmeteta puhta pae kihisüdamed.

Kõige kindlama valiku saab lasundi ülemisest kollaseks porsunud õhukesekihilisest osast, kus loodus on kihisüdamed selgelt eraldanud.

Kelmeline savikam paas pudeneb murdmisel kergesti ja järele jääb kõva paeplaat. Siin tuleks eelistada Pärtli, Valkla, Ilmandu, Saka, Lüganuse jm madalamaid paemurde, sest seal pole karjääriviisiliselt killustikku toodetud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:16
Otsi:

Ava täpsem otsing