Tark metsamees alustab lageraiet uue metsapõlve planeerimisest

Jaan Schults 05. juuni 2006, 00:00

See, kuidas raielank pärast lageraiet välja näeb, annab märku sellest, kas metsaomanik on mõelnud uue metsapõlve rajamise peale või mitte.

Lageraiest saab alguse uue metsa sünd. Seetõttu nimetatakse lageraiet tihti ka uuendusraieks. Kui langile on jäetud kasvama üksikuid terveid ja suuri puid, oksad on koristatud ja mullastik oluliselt kahjustamata, näitab see, et metsaomanik on mõelnud ka tuleviku peale.

Säästlik metsamajandaja mõtleb lageraiet kavandades kohe ka sellele, milline mets seal tulevikus kasvama hakkab. Olulise info, milline mets langil tulevikus kasvada võiks, annab vana metsa iseloom: loodus on oma eelistused eelneva 50-100 aasta jooksul ise paika pannud ja näidanud, millised puud sellel alal kõige paremini kasvaksid.

Teiseks määravaks teguriks on uue metsa kasvatamisel mullastik ja niiskustingimused - kas maa on liivane või savine, kas muld on pidevalt niiske või hoopis kuiv.

Eelmainitust sõltuvalt saab valida kolme põhilise raiejärgse tegutsemisviisi vahel: uus mets kas istutatakse, külvatakse või arvestatakse loodusliku uuenemisega (st langil on kõik eeldused sobiva puuliigi looduslikuks kasvamahakkamiseks mõne aasta jooksul). Ka lageraie viiakse läbi meetodil, mis loob üheks või teiseks parimad eeldused.

Sõltumata uuenduse viisist tuleb langile kasvama jätta teatav hulk puid. Need puud kannavad endas kahte eesmärki. Esiteks külvavad puud valmivaid seemneid ja aitavad nii tekitada looduslikku metsauuendust.

Seemnepuudeks jäetakse männid ja kased. Teiseks jäetakse puid kasvama selleks, et uus kasvav mets sisaldaks tulevikus ka vanemaid puid ja mitmekesistaks uue metsa elukeskkonda. Igal juhul peavad kasvama jäetud puud olema terved ja elujõulised.

Mõned metsaomanikud jätavad raielangile kasvama peenikese võsa ja puud, mis ei oma müügiväärtust. Sellesse tuleks aga suhtuda väga kriitiliselt, sest tulevikus võib see hakata takistama uue metsapõlve rajamist ja väljakasvatamist.

Hoolikalt tuleb läbi mõelda, mida teha okstega. Enamasti korjatakse langile jäänud oksad oksavaaludesse. Siis ei sega need hiljem langil tehtavaid istutus- ja külvitöid. Samuti saab metsas töötav raietehnika mööda oksavaale liikuda ja vähendada nii metsamuldadele tekitatavaid kahjustusi. Mõnes kohas polegi võimalik ilma oksavaalul liikumata metsa välja vedada.

Loomulikult ei ole mõtet lanki okstest ja raiejäätmetest ideaalselt puhtaks pühkida, kuid männi ja kuuse külvil-istutusel peaksid suuremad oksad olema koristatud.

Lageraie käigus liigub metsas raske tehnika ning kindlasti saab kahjustada mullastik. Siinkohal tuleb võimalikult vältida sügavate roobaste teket. Roopasse hakkab kogunema vett ning selle ümbruses muutuvad igasugused kasvutingimused taimedele ebasoodsateks. Samas ei ole lageraielangil pealmise rohukamara kerge koorimine probleemiks: ka enne istutus- ja külvitöid valmistatakse maapind ette väliselt üsna sarnasel viisil. Seda selleks, et tagada puutaimede parem kasvamaminek ja aidata noori puid olelusvõitluses rohttaimedega.

Kõige odavam viis on luua sellised tingimused, et uus metsapõlv tekiks looduslikul teel. Mida väiksem on raiesmik, seda kergemini see uueneb. Sellele saab kaasa aidata seemnepuude jätmisega, pinnasekobestamise ja purustamisega, millega luuakse maha langenud seemnetele soodsad idanemistingimused. Raiete käigus tuleb hoiduda pindmise mullakihi sõtkumisest, et ei ummistataks looduslikke pinnavete liikumisteid.

Kui tegemist on suurema lageraielangiga või loodusliku lageda alaga, mis läbi aegade pole uuenenud, kuid mis sobib metsa kasvuks, tuleb uus metsapõlv luua istutuse või külvi teel.

Kõige paremini sobib antud kasvukohale reeglina see puuliik, mis kasvas seal enne raiet. Viljakamatel aladel on sobiv välja kasvatada segamets.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing