Kõige maitsvam liha valmib puudega grillimisel

Eesti Barbecue Assotsiatsiooni tegevjuht Roland Õunapuu kinnitab, et tema ja paljud teised barbecue'd hindavad inimesed eelistavad kütmisel kindlalt puitu ja on enam kui veendunud, et puidu kaasabil saab kõige parema roa valmistada. "Seda nii BBQ ahjus kui ka põletatud puude sütest, mitte aga valmis söest," täpsustab Õunapuu. "Kuid tänases Eestis on kõige populaarsem kindlasti valmis süsi, mis on erinevates kauplustes müügil paberkottides."

Õunapuu sõnul on olemas ka alternatiivid ehk niinimetatud söesarnased briketid, mis on küll kallimad, kuid samas põlevad ka kauem kui tavaline süsi. "Brikettidest on Eestis saadaval kookosbrikett, mis on väga hea," leiab ta. "Järgmine alternatiiv on kindlasti gaas, mille populaarsus on tõusuteel ja seda juba sellepärast, et gaasiahjud on neist kolmest valikust kõige kiiremini kasutatavad ja samas ka kõige vähem määrivad. Paljud lihtsalt ei viitsi jännata nende puude, süte ja kõige sellega kaasnevaga."

Õunapuu ütleb, et kahjuks on tänasel päeval viimasel kohal siiski puud, sest puudega madistamine võtab kõige rohkem aega ja kannatust. "Paraku on tulemus kannatamist ja seda piina väärt," väidab Õunapuu. "Samas ma loodan ja tean, et ka BBQ ahjude kasutamine kogub üha enam populaarsust ja inimesed tegelevad sellega rohkem - on maitse suhu saanud."

Kõige soodsamaks lahenduseks peab Õunapuu gaasi. "Gaasiballooni vahetus, juhul kui balloon on endal olemas, maksab orienteerivalt 80-100 krooni ning sellega saab kütta ikka päris mitmeid kordi," usub ta. "Järgmisel kohal oleks siis vast puud ja kolmandal kohal süsi. Samas ei saa seda päris üheselt võtta, sest ühes kohas maksab söekott 45 krooni, teises 23 krooni, seega tasub lihtsalt otsida seda õiget kohta, kust materjali hankida."

Erinevate gaasil töötavate toodete müügiga tegeleva Henka CT OÜ juhataja Karin Henka sõnul on gaasiga grillimisel palju eeliseid. "Olulisemaid asju on kindlasti see, et kui rõdudel ei tohi söegrilli kasutada, siis gaasigrill on lubatud, sest sellelt ei lenda sädemeid," selgitab Henka. "Samuti on gaasigrilli kasutamine mugav, kilosest balloonist jätkub sageli terveks suveks."

Gaasigrillidel on Henka sõnul olenevalt mudelist väga palju erinevaid võimalusi. "On malmpõleti ja malmrestidega grillid, mis kuumust reguleerivad ja otsest tuld toidule ligi ei lase, samuti on osa grille laavakividega, osad ilma," räägib Henka. "Mahlasema toidu soovijatel tuleks grill katta kaanega - siis ei kuiva lihad ära." Henka kinnitab, et gaasigrill ei nõua peale ostmise peaaegu mingeid kulutusi. "Hinnad on gaasigrillidel väga erinevad ning ulatuvad 1700st 11 000 kroonini välja," märgib ta. "Kõige kallimal grillil on juures ka infrapõleti, samuti võib erineda grillimaterjal."

Kagu Mets OÜ juhataja Ülar Tikk ütleb, et sütega grillimise üheks eeliseks on kindlasti naturaalne suitsuhõng, mis toidule juurde jääb. "Kui nüüd võrrelda gaasiga, siis see on ikkagi kunstlik asi, aga süte peal on inimesed ju juba ajast aega toitu teinud," leiab Tikk. "Tegemist on puhta süsinikuga, millele mingeid lisaained lisatud ei ole."

Tikk kinnitab, et 14-liitrisest kotist jagub keskmiselt 6-10 inimesega seltskonna tarbeks. "Kui rahvast vähem, saab sellega muidugi kütta kaks korda," lisab ta. "Tehasest välja müüme sellises suuruses kotti 15 krooniga, aga lähiajal prognoositakse grillsöe hindade päris suurt tõusu ja kaubanduskeskustest enam senise hinnaga seda osta ei saa - võib isegi öelda, et grillsüsi on muutumas lausa luksuskaubaks."