Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õnnetuste arv tööpostil on kahanemas

Pille Rõivas 12. juuni 2006, 00:00

Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare arvates on tööõnnetuste arv vähenenud mitmel põhjusel. Tööandjad on muutunud seaduskuulekamaks ja tööinspektsioon on tugevdanud kontrolli. Ka kaasaegsed tootmisvahendid on muutnud tootmisprotsessi turvalisemaks.

Siiski peab ta jätkuvaks kitsaskohaks kindlustusrahade küsimust. Kuna endiselt puudub kohustuslik tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, saab töötaja kindlustusraha ainult õnnetuskindlustuse lepingu olemasolul, näiteks kui selle on töötaja kasuks sõlminud tööandja või töötaja ise.

"Üle nelja tuhande töötajaga ettevõttes tuleb õnnetusjuhtumeid ikka ette," tõdeb ASi Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott. Reeglina toimuvad tööõnnetused töötaja eksimuse või süü läbi. Ollakse lohakas, mitte piisavalt tähelepanelik, eiratakse tööohutusjuhendite nõudeid või kasutatakse valesid töövõtteid. 2005. aastal toimus ASis Eesti Põlevkivi 11 tööõnnetust kuni 5aastase tööstaažiga ja tervelt 9 tööõnnetust üle 20aastase tööstaažiga töötajatega.

Eesti Energia kontserni elektrijaamades ja võrguettevõtetes on palju erinevaid ohtlikke või tervist kahjustavate töötingimusega töökohti. Ettevõtte pressiesindaja Helen Sabraki sõnul on tööõnnetuste arv viimastel aastatel siiski vähenenud. Enam kui 5000 töötajaga Eesti Energia pikaajaline tööõnnetuste statistika näitab 1-2 tööõnnetusjuhtumit kuu jooksul.

Elektrivõrkude töötajate töötingimused on rasked, seda eriti välitingimustes, lisapingeid tekitab ka elektrioht. Tööõnnetuste levinumateks põhjusteks on Sabraki sõnul olnud töötaja kukkumine tasapinnal või kõrgemalt, kukkuvad esemed, transpordivahendid, elekter ja äärmuslikud temperatuurid.

2003. ja 2004. aastal oli Eesti Energias ka kaks surmaga lõppenud tööõnnetust, neist pea pooled põhjustasid elekter, transpordivahendid ja purunenud konstruktsioonid.

Krom Ehitus OÜ juhataja Roman Mokonini väitel suurendavad ehitusvaldkonnas tööõnnetuste ohtu eelkõige lühikesed tähtajad. "Kui kogu aeg kiiruga tööd teha, kaob töötajatel kontroll ja nad väsivad, ehkki tööpäev lõppeb õigel kellaajal," selgitab Mokonin. Töö kiirust mõjutab ka tööjõupuudus, sest paljud ehitustöölised lähevad tööle välismaale. Krom Ehitus OÜs on siiani juhtunud küll vaid üks tööõnnetus, mille põhjuseks oligi just nimelt liigne kiirustamine.

ASi Eesti Põlevkivi avalike suhete juhi Raivo Loti teatel toimuvad ettevõttes kord aastas hädaolukorras tegutsemise õppused, vajadusel viiakse läbi ka täiendkoolitusi. Esimese vahetuse ajal on avatud esmaabipunkt, sotsiaalministri määruse kohaselt on töökohtadel ka juhendmaterjalid esmaabi andmise viiside kohta ning esmaabivahendid, mille korrasoleku eest on määratud vastutavaks kindlad isikud.

"Tuleb arvestada, et hajutatud paigutusega töökohtadel oleks iga vahetuse ajal tagatud piisavalt ka esmaabiandjaid, milleks koolitame välja vastava hulga töötajaid," räägib Lott. Täiendkoolitused esmaabiandjatele toimuvad iga kolme aasta järel. Maa-alustes kaeveõõntes on tagatud telefoniside maapealsete objektidega.

Eesti Energia ettevõtetes on ametis töökeskkonna spetsialistid, suuremates üksustes ka töökeskkonna osakonnad, mille ülesandeks on korraldada töökeskkonda ja tööohutust. Töökohad on komplekteeritud vajalike esmaabivahendite ning esmaabi käsiraamatutega. Kuna elektrikute töö on ohtlik ja tihti tehakse välitöid asustatud kohtadest eemal, siis püütakse kõigile elektrikutele korraldada ka esmaabikoolitus. Samuti viiakse läbi erinevate seadmete käitlemise, hooldamise ja remondi koolitus ning iga paari aasta tagant neid teadmisi ka kontrollitakse.

Tööandja vormistab pärast arsti teate saamist töötajaga toimunud raske kehavigastuse või eluohtliku seisundiga lõppenud tööõnnetusest teatise ja saadab selle ühe päeva jooksul tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kohustusliku kindlustuse andjale.

Viivitamatult tuleb teatada surmaga lõppenud tööõnnetusest politseile, tööinspektsiooni kohalikku asutusse ja kohustusliku kindlustuse andjale. Kui tööõnnetus toimus teise tööandja juurde suunatud töötajaga, vormistab selles töökohas töötaja tööd korraldanud tööandja tööõnnetuse teatise ja saadab selle ühe päeva jooksul teisele asjasse puutuvale tööandjale.

ELi tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna ekspertide hinnangul ei ole tulevik mitte läbinisti roosiline.

Äsja avaldas Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur Euroopa Komisjonile koostatud töödokumendis "Tööohutuse ja töötervishoiu uuringute prioriteedid EL-25 riikides" ülevaate sellest, mis meid ees ootab. Euroopa tööjõud on muutumas: see vananeb, meeste domineerimine väheneb, tööjõud muutub sõltuvamaks juhusest ja raskemini jälgitavaks, hajudes väikestesse ettevõtetesse.

Näiteks mängib rolli "ebatüüpiline töö": tööjõuvahendaja kaudu tehtav, osalise koormusega või öisel ajal ja puhkepäevadel tehtav töö. See võib anda oma panuse tööstressi kujunemisse ja muutuda takistuseks teatud rühmade tööjõuturule toomisele või seal püsimisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing