Põhjamaade Investeerimispank seisab suurte muutuste lävel

Uues ametis võtab Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk Eesti tuumaprojekti kõrval sõna ülemaailmsetel teemadel: muuhulgas tegeleb alajaamade rahastamisega Jangtse jõel ning kõrgepingeliinidega Sri Lankal.

NIB toimib põhiliselt Helsinkis, seoses erinevate üritustega tuleb vahel välja sõita Oslo, Stockholmis, Kopenhaageni, Rejkaviki ja Singapuri esindusse. Eile õhtul tulingi Oslost Euroopa Elektritööstuse Liidu aastakonverentsilt, kuna energeetika on üks meie prioriteetsemaid investeerimisvaldkondi.

Iganädalaselt osalen panga juht- ja krediidikomitees.

Eks siin ole mingil määral põhjuseks minu eelmise töökoha taust.

Ainus, millega ma otseselt seotud ei ole, on laenuprojektide ettevalmistamine, mida teevad laenu- ja analüüsiosakonnad. Projektide otsustusfaasi jõudes olen üks hinnangute andjaist.

Kaabliga olin seotud teisel pool liini, tellija funktsioonis. Praegu käib kaabli ehitus ja selle aasta lõpuks peab kaabel valmima.

NIB investeerib mitte ainult oma omanikmaadesse, ehk Balti- ja Põhjamaadesse, vaid investeeringuid tehakse üle maailma: Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas.

Seal investeeritakse täpselt samuti alajaamadesse, elektriliinidesse ja -jaamadesse, tehnoloogia on sama ja isegi tarnijad on suures jaos samad Põhja- ja Baltimaadega.

Muide, hoolimata vähetuntusest on NIB laenuportfellilt võrdne EBRDga. Suurim energeetika valdkonna laenusumma on välja antud Hiina rahvavabariigis, oleme tegelenud alajaamadega Jangtse jõel ning ehitanud tuhande megavatiseid kõrgepingeliine Malaisias ja Sri Lankal.

Energeetikaprojekte pole meil viimase poolaastal laenukomitees olnud. Viimane Eestiga seotud projekt oli äsja allkirja saanud Põhja-Eesti regionaalhaigla, ligi 500 miljonit krooni.

NIB suhtub sellesse hästi. Oleme üks suuremaid elektrijaamade rahastajaid Soomes. Võimaluse avanedes tahaksime projekti rahastamises kaasa lüüa. Enne novembrikuud, mil valmib eeluuring, on sellest vara rääkida.

Nii Eesti kui teiste riikide tulevikusuunad elektri genereerimises on tasakaalustatud portfell ja hajutatud tootmine. Põlevkivi osatähtsus väheneb veidi, kuid ei kao kindlasti veel paljude aastate vältel. Maailmaga sarnaselt kasvab tarbimine Eestis niisamuti kui keskkonnariskid.

Teisi elektri genereerimise allikaid peab lisanduma.

Sattusin NIBi väga huvitaval ajal. Viimase poole aastaga on vahetunud välja panga tippjuhtkond. Pank seisab suurte muutuste lävel ja ka täna tutvustab meie president meie uue strateegia lähtekohti. Mul on järjekordselt õnnestunud sattuda tööle, kus toimivad suured muutused. Olen päris rahul.

Ega ma töökohavahetusega palgas kaotanud pole. Samas oli minu põhimotivatsiooniks töötada rahvusvahelises finantsorganisatsioonis ja töökeskkonnas. Sain oma ameti läbi Rootsi personalifirma otsepakkumise, nii nagu kunagi Eesti Energiasse. Inimesi ei võeta siin mitte rahvuse järgi tööle, vaid personaalsete omaduste järgi.

Mulle tundub, et asjad paistavad palju paremad, kui Eesti meedia neid kujundab. Igapäevane Eesti kirumine ja nääklemine tundub nii väiklane ja mõttetu. Ärgem olgem nii negativistlikud.

Ei oska praegu küll veel öelda. Tähtajaline, viie aastane tööleping on meil vaid presidendil.

Eile Helsingis 30. sünnipäeva tähistanud Põhjamaade Investeerimispank (NIB) nimetab end tulevikus tinglikult Läänemere pangaks, sest suunab peatähelepanu Läänemere-äärsete riikide konkurentsivõimele.

NIBsse suundus hiljuti tööle Eesti Energia kauaaegne tegevjuht Gunnar Okk, kes on nüüd üks asepresidentidest.

NIB president Johnny Akerholm põhjendas firma strateegia muutmist sellega, et see suurendab panga väärtust klientide jaoks ja vähendab riske.

Sünnipäevakonverentsil olnud Soome president Tarja Halonen märkis, et globaliseerumisel on nii võitjaid kui ka kaotajaid. "Kuid ma loodan, et Põhjamaad on võitjate hulgas," sõnas Halonen.

NIB plaanid näevad ette keskendumise energeetika, logistika ja keskkonnatehnoloogia valdkonna projektide rahastamisele. Euroopa Liidu riikide kõrval keskendub NIB Venemaa ja Ukraina äriprojektide investeerimisele.

NIB on Balti riikidele laenanud üle 9 miljardi krooni, millest Eesti on saanud 6 miljardit krooni.

Autor: Airi Ilisson