Odavam maa meelitab firmad linnapiiri taha

Ehitusriistade müüja Würth müügijuht Hannes Nirgi ütles, et on ebanormaalne, kui hulgimüügiga tegeleva ettevõtte laod ja kontor asuvad teineteisest eraldi.

Kontoris töötab ka ostuosakond. Kui on tegemist hulgimüügiettevõttega, koosneb see kolmest osast: ostuosakonnast, laost ja müügiosakonnast. "Need peavad olema koos ning tehniline- ja kvaliteedikontroll lisandub. Sõsarfirmadel Leedus ja Lätis on ladu ühes ja kontor teises linnas, ma ei mõista, kuidas see töötada saab," rääkis Nirgi. Ta lisas, et kauba saabumist näevad nad aknast, ostuosakond saab kohe minna kontrollima, ladu saab kvaliteeti jälgida.

Nirgi leidis, et kindlasti ei saa rääkida meeletust kokkuhoiust suuremasse peakorterisse kolimise tõttu.

"Kolimise põhjus oli põhiliselt majanduslikust kasvust tulenev laienemine. Me ei mahtunud vanasse kohta enam ära. Uus hoone on kordades suurem kui vana ning hooldekulud on ka suuremad. Me asume küll linnast väljas, kuid tegelikkuses siiski linnas sees. Vahemaad on meeletult väikesed. Siia kolimisel on ka see aspekt, et ehitus toimub kiiresti ning see motiveerib kolima," sõnas Nirgi.

Würthi ümbruses on praegu töös veel mitu kinnisvaraprojekti. Hunnik mõõdetud maid uuteks arendusteks annavad selgelt märku kiiresti laienevast uusrajoonist.

"Ka meie ümber on siin mitu kinnisvaraarendust, esimene neist läheb lahti juuni lõpus pärast jaanipäeva," jätkas Nirgi.

Tema sõnul kolivad ettevõtted mürinal naabriteks. Põhjused on väga lihtsad: linnast on kontoriteni 15 minutit, lennujaamast alates aga 4 minutit.

"Siin on rahulikum keskkond, pole probleemi parkimisega ega mahakeeramisega. Kauba äravedu on lihtsam. Kordades lihtsam kui meie vanas kohas," sõnas Nirgi.

Jüri tehnopargis tööd alustava maailma juhtiva biotehnoloogia- ning ravimitööstuse tarbeks modulaartootmisvahendite tootja Pharmadule'i direktor Raul Hallat rääkis, et Pharmadule tegeleb suurte asjade tootmisega ning oluline, et on kiire ligipääs kontorile ja hea logistiline ühendus mõlema suure sadamaga, Muuga ja Paldiskiga.

"Oluline on, et suur Tallinna ringtee läheb meist täpselt mööda. Eestis oli meil mitu kohta, kus oma kand kinnitada. Meil on tootmine ka Sõmerus.

Oli plaan seal laiendada, kuid piirid seadis tööjõupuudus," sõnas Hallat ning lisas, et plaanis on võtta Tallinna külje alla tööle 150 inimest ning see tekitas ka vajadust suurema ja uuema pinna tarbeks.

Maag Grupi turundusdirektor Lauri Laidre ütles, et tehniliseks argumendiks oli kolimisel hea logistika ning transpordivõimalus linna piiri taga.

"Linnast kolisime ära, sest ettevõtte kiire arengu pärast ei jätkunud ruumi. Kuid registreeritud oleme me Tartus," sõnas ta.

Laidre rääkis, et Maagi Tallinna kontoris ja laos töötab praegu ligi 35 inimest.

"Varem asusid kontor ja ladu Tallinnas Vilmsi tänaval. Meie ettevõtted arenevad väga kiiresti. Logistilisi lahendusi silmas pidades oli Põrguvälja meie jaoks sobivaim lahendus," lisas turundusdirektor Lauri Laidre.

Tallinna abilinnapea, linnaplaneerimisega tegelev Kalev Kallo mainis, et toorainemahuka ja keskkonda kahjustava tootmise kolimine linna piiride taha on tervitatav. See toimub tema sõnul kõigis säästlikku eluviisi ja avaliku ruumi inimkesksust hindavates linnades.

"Linna teeb murelikuks valglinnastumise protsess, kus elanikud linnapiiride taha kolides viivad kaasa ka maksuraha. Tootmise linnast väljumine pigem säästab infrastruktuuri, kui kulutab," sõnas Kallo, andes mõista, et Tallinn ei tekita sellest endale probleemi.

Kallo sõnul ei ole ka linnapiiri liigutamisest esialgu juttu olnud, kuid tõenäoliselt seda teha ei kavatsetagi, sest linna piires jätkub veel mõneks ajaks hõivamata tühermaid, mis tuleb esmalt avalikku käibesse tagasi tuua.

Kallo sõnul lõpevad linna esmased huvid piiril ning piiriülene koostöö aitab koos naabervaldadega arengut planeerida. "Linna lähiümbrus areneb koos linna ja üldise majanduskasvuga," sõnas Kallo.

Rae vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et Rae vald suhtub erineva ettevõtluse liikumisse Rae valla territooriumile hästi ja pooldavalt.

"Samas püüdleb Rae roheliseks ehk keskkonnasõbralikuks vallaks ja see tähendab, et me ei soovi näha oma valla territooriumil tootmisettevõtteid, kes ei suuda tagada elementaarseid keskkonnanõudeid või kelle tootmine ongi seotud millegi ohtlikuga," sõnas Uukkivi.

Uukkivi lisas, et otsest maksutulu vallale ettevõtlusest ei tule, kuid kasu on pigem töökohtade loomises, mis varem või hiljem loodetavasti täidetakse valla kodanikega või töötajad leiavad vallas ka elupaiga ja seeläbi muutuvad Rae kodanikeks. "Seega saab vald tulu nende ettevõtete töötajate tulumaksust," lisas Uukkivi.

Suurimaks probleemiks peab vallavanem ehituse käigus tekkivaid tagajärgi, kus rasked ehitusmasinad lõhuvad teid, praht lendab ümberkaudsetesse elurajoonidesse. "Loodame, et need probleemid on ajutised ja ettevõtete valmimisega kaasnevad infrastruktuuri paranemised - vald nõuab ettevõtjatelt nõuetekohaste teede rajamist. Lisaks peavad nad rajama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning tänu sellele saab sellega hiljem ka elamupiirkonnad ühendada," lisas ta.

Linnapiiri tõstmise plaani ei pidanud reaalseks ka Uukkivi.