Teeme Euroopa Liidust hea asja

Euroopa on minu poliitikukarjääris ja südametunnistuses alati mänginud teejuhi rolli. On tähelepanuväärne, kui palju on muutunud alates minu esmakordsest valimisest Euroopa parlamenti 1984. aastal. Suurbritannial on rohkem ühendusi Euroopaga kui kunagi varem, samuti Euroopal Ühendkuningriigiga - ja ma ei viita ainult Eurotunnelile või odavlennuliinidele.

Harmoniseeritud seadustik on loonud maailma suurima ühisturu 460 miljoni inimese jaoks. Meie kodanikud saavad elada, töötada ja hääletada kogu Euroopas. Meil on üle-euroopalised seadused, mis puudutavad toidukvaliteeti, teeohutust ja turvalist reisibroneerimist internetis.

Kuid vaatamata edusammudele elukvaliteedis ning võimalustele, mida Euroopa on aidanud tekitada, ei ole meie kodanikud veendunud, et Euroopa Liit on hea asi. Üldine avalik toetus ELile on langenud. Ainult 49% eurooplastest usuvad, et ELi liikmelisus on nende jaoks hea. Vaid 39% usuvad, et Euroopa liigub õiges suunas.

Kindlasti peitub osa põhjustest eelmise aasta referendumite tagajärgedes. Euroopa institutsioone on võimalik taasühendada nende kodanikega ainult juhul, kui suudame saavutada praktilisi hüvesid nii erinevatel aladel nagu tööhõive, konkurentsivõime ja keskkonnasäästlikkus. Just seepärast toetan Jose Manuel Barroso üleskutset keskenduda Euroopas praktilistele kavadele ja mitte jääda mõtisklema mulluste negatiivsete referendumite tagajärgede üle. Samas on olemas veel sügavamalt juurdunud probleem: üldise valimisaktiivsuse vähenemine.

Briti parlamendi alamkoja juhina kulutasin palju aega arutlusteks, kuidas parandada poliitilise süsteemi kaasamisvõimet. Muretsesin, et tavakodanikud ei näe otsest sidet oma hääle andmise ning argielus toimuva vahel. Kodanikud ei uskunud, et poliitikud saavad piisavalt hästi hakkama probleemidega, millest oldi tegelikult huvitatud: näiteks kliimamuutused ning globaalne vaesus. See on tõsi siseriiklikult - kuid veelgi enam Euroopa tasandil.

Me peame selle trendi tagasi pöörama. Ma olen veendunud, et me seda suudame. Üle Euroopa tahetakse olla aktiivsed poliitilistes küsimustes. Et seda märgata, tasub vaadata vaid huvigruppide liikmeskonda.

Friends of the Earth on maailma suurim rohujuuretasandi organisatsioonide ühendus, 1,5 miljoni liikme ja aktiivse toetajaga, sidudes 71 eri rahvusorganisatsiooni ja umbes 5000 kohaliku tasandi ühendust igal kontinendil. Veerand miljonit inimest tuli tänavatele Edinburghi G8 tippkohtumise ajal, et toetada globaalse vaesuse vähendamise kampaaniat. See näitas inimeste kasvavat arusaamist rahvusvahelise lähenemise olulisusest, et vastata tõsistele probleemidele. ÜRO, WTO ja G8 abil. Kuid samuti läbi Euroopa Liidu.

Ma usun, et see peab olema meie uue lähenemise tuum. Samad inimesed, kes on valmis avaldama meelt suurtes küsimustes, usuvad, et need peaksid olema ka ELi esmaste prioriteetide seas.

Viimases Eurobaromeetri Euroopa tuleviku küsitluses nimetasid inimesed neid huvitavateks Euroopa eesmärkideks terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, ülemaailmse demokraatia leviku ja keskkonnakaitse, mis hõlmab innovatsiooni ja teadusarendust. Kuid nad ei usu, et europarlamendi valimistel osalemine tasuks vaeva.

Ma näen siin kahtpidi väljakutset. Kõigepealt peab EL näitama, et on osa globaalsest lahedusest, mis puudutab suuri küsimusi. Esiteks maailma kaubanduskõnelustel, mis on väga ligidal ja kus on vaja lähinädalatel tõeliselt edasi liikuda. Teiseks luues ühenduse igapäevaelu peamiste väljakutsete ja ELi suutlikkuse osas neile vastata, anname kodanikele põhjuse lüüa kaasa ELi tegemistes.

Kliimamuutused on võtmetähendusega ala, kus peame sellise sideme looma. Arutlused ei seisne enam probleemi eksisteerimises, vaid selle ulatuses ning rahvusvahelises koostöös, mis on vajalik väljakutsele vastamiseks. Kliimamuutuste mõju merepinna tasemele, veeressurssidele ja põllumajandusele tõstavad konfliktiohtu loodusvarade üle - eriti magevee osas - ja võib viia vaesuse süvenemisele vähearenenud maades.

Nende probleemide lahendamine vajab julget juhtimist. EL on kliimamuutustele suunatud koostöö esirinnas - oli esimene rahvusvaheline organisatsioon, mis lõi oma heitgaasikvootide kauplemissüsteemi, et vastata ühistele Kyoto kohustustele. See süsteem pole kaugeltki täiuslik, kuid EL on saanud üleilmse areneva heitgaasituru osaks, mis viib heitgaasikoguste vähenemisele. Usun, et EL võib näidata teed keskkonnasõbralikuma majanduse suunas.

Selliste eesmärkidega ja siis, kui EL tõestab, et on liider lahenduste leidmisel, mis vastavad globaalsetele väljakutsetele, saavutame uuesti kodanike kaasamise. Alles siis näitavad arvud jälle kodanike usku, et EL liigub õiges suunas.

Autor: Geoff Hoon