Normast läks suurtellimus mööda

"Norma pole sellega seotud," sõnas Mattias Stenberg Autolivi investorsuhetest. Tema sõnul polnud Norma väljajätmine teadlik valik. "Valisime kõige paremini just selle tellimuse täitmiseks sobivad tehased," sõnas Stenberg. "Norma on väga hea tootja, aga lihtsalt konkreetse tellimuse jaoks olid teised tehased sobivamad." Ta lisas, et väga palju tehaseid ei taheta ka kasutada ning praegune tehaste arv on piisav.

Autolivi kommunikatsioonijuhi Mats Ödmani sõnul ei tulnud Norma kasutamine logistilistel põhjustel selle tellimuse puhul kordagi kõne alla.

600 miljoni dollariline (7,5 mld kr) tellimus täidetakse Autolivi Hiina, Rumeenia, Poola, Ungari ja Mehhiko tehastes. Tootmisüksused on kontsernil 32 riigis, tehaseid üle 80. Mullu oli Autolivi käive 6,2 miljardit dollarit.

Milline autotootja on suurtellimuse taga, pole teada. "Tegemist on olemasoleva kliendiga," ütles Stenberg. "Teeme talle juba praegu turvarihmu." Autoliv keeldus aga täpsustamast: "Kardan, et meil pole õigust selle autotootja nime avaldada," vastas Mats Ödman.

Kõnealune tellimus on 40% suurem kui ükski eelnev. Selle esimesed tähtajad on 2008. aastal, tarned kestavad kuni 2015. aastani ning see hõlmab mitut automudelit.

Reuters kirjutas, et Autoliv üritab tellimuse täita oma jõududega, kuid ei ütle, millised on mõjud firma tulemustele. "Kommenteerime ainult ühe kvartali kaupa," sõnas Stenberg. Reuters vahendas mitme analüütiku hinnangut, et sellise tellimuse saamine näitab Autolivi tugevust rahvusvahelise tarnijana ning et firma jaoks on loomulikult positiivne saada suurtellimus mõne aja peale ette.

Aprillis teatas Autoliv, et ootab teise kvartali müügi vähenemist, sest autotoodang Lääne-Euroopas kahaneb. Firmale on liiga teinud ka toormaterjalide hinna tõus ning nõrgenev dollar. Firma suured tellijad, nagu VW ja Ford, on avaldanud survet kulusid kärpida. Seetõttu on Autoliv tootmist üle viinud odavama tööjõuga riikidesse. Mullu teatas Autoliv, et sulgeb 520 töölisega tehase Suurbritannias. Tänavu aprillis avati uus turvaelektroonika tehas Hiinas.

Autor: Lauri Matsulevitsh