Universaalkatel on kompaktne ja paindlik

Universaalne keskküttekatel pakub kõike koos - tahkekütuse, õli, elektri kasutamist ühes ja samas katlakorpuses.

Keskküttekatla kasutegur sõltub kütuse liigist ja katlatüübist. Lisanduvad mugavus ja lisaseadmed, mis koos optimaalselt paigaldatud keskküttetorustikuga tagavad laitmatu soojaringluse.

ASi FEB Sanitaartehnika kütte projektijuhi Viljar Sarapuu kinnitusel on kaasaegne universaalkatel ülikompaktne. Sisuliselt on tegemist justkui kahe kokkuehitatud katlaga, millel erinevalt odavamatest tavalistest ühefunktsioonilistest kateldest on sooja kraanivett tootev spiraaltorust soojavaheti juba korpuses sees.

Sarapuu teada on universaalkatel hästi populaarne Põhjamaades, kus lisaks katla pakutavale mugavusele armastatakse võimalikult palju elamisjäätmeid koldes põletada. Lisaks sobib universaalkatel just väikesesse katlaruumi, kus lisaseadmetega laiutada ei saa.

Vesiterm ASi müügiinsener Krista Vallner leiab, et universaalkatel annab tarbijale ühefunktsiooniliste kateldega võrreldes vabamad käed kütuse kasutamisel - ei pea ju enam olukorra ja võimaluste muutudes jääma sõltuvusse vaid ühest kütuseliigist.

Tema sõnul võib universaalkatel olla kombinatsioonides puit ja õli, pelletid ja õli, puit ja elekter, pelletid ja elekter, puit ja gaas. Kaasaegsed universaalkatlad on kahekoldelised, mistõttu ei tohiks kannatada ka kasutegur, kuna kumbki kolle arvestab konkreetse kütuse tõhusa põlemise eripära.

"Selliste katelde kasutegur on näiteks õli puhul 92-94% ja puidu puhul 72-74%, mis on igati võrreldav ühefunktsiooniliste katelde näitajatega," tõdeb Vallner.

Samas peab Sarapuu universaalkatelde miinuseks nende suhteliselt väikest tahkekütusekollet. Erinevalt tavalistest tahkekütusekateldest, mille sügav kolle võimaldab ühel puulaadungil põleda ühtejärge kuni kaheksa tundi, tuleb universaalkatelde puidukoldeid täita mitu korda tihedamini.

Sarapuu arvates on tavalisele väikese tahkekütusekoldega universaalkatlale soojasalvesti lisamine mõttetu, kuna selle üleskütmine on suur töö, otstarbekam on seada prioriteediks õli ja kasutada suuremat (1,5-2 t) õlimahutit. Teisalt aitab just puuküttevõimalus Vallneri meelest õlikulu kokku hoida, eriti suurema puidukoldega universaalkatelde puhul, mille korpusesse on lisatud soojussalvesti.

Universaalkatel on arvestatud mõlema kütuseliigi üheaegseks kasutamiseks. Lisaks on sellisel katlal tihti ka elektriküttevalmidus, mida saab kasutada kütmise tagavaravariandina. Kui tahke kütus on lõpuni põlenud ja vee temperatuur langenud alla vajaliku taseme, lülitab automaatika sisse õlipõleti. Juhul, kui ka õli peaks otsa saama, võtab küttevee soojendamise üle elektriküttekeha.

Endale Kakumäe eramusse universaalkatelt kavandav Henn Tosso usub, et esiotsa kallim lahendus annab talle kütteskeemiga tahke kütus + gaas muutuvate kütusehindade tingimustes vabad käed ning lisaks mugavuse oma 160ruutmeetrise elamispinna soojendamisel.

Samas soovitab Vallner enne tahkekütuse- ja gaasikolletega katla gaasipõleti käivitamist veenduda, et puidukolle on tühjaks põlenud.

Vallneri kinnitusel piisab kuni 250ruutmeetrise eramu kütmiseks 20 kW keskküttekatlast. Sarapuu teada kestab terasest universaalkatel normaalsetes tingimustes 15 aastat.

Universaalkatla pluss on võimalus kütta eri kütuseliikidega ühes katlakorpuses.

Miinusena on sellistel kateldel reeglina madalam kasutegur kui ühefunktsioonilistel kateldel. Seda tingib eelkõige ühekäiguline suitsuteekond, mis erinevalt tavalisest näiteks kolmekäigulisest suitsuteekonnast laseb suitsugaasi kuumana korstnasse. Seega tuleneb universaalkatelde suitsugaasi kõrgemast temperatuurist madalam kasutegur. Lisaks soodustab madalamat kasutegurit kompromiss eri kütuseliikide põlemisrežiimide vahel ühes ja samas koldes.

Universaalkatla jõudlusele tuleb kindlasti kasuks soojasalvesti kasutamine. Ühele on tähtis, et ta ei oleks neli kuni viis tundi katla ori, teisele on oluline ökonoomika - universaalkatel püüab pakkuda mõlemat.