Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti metsades korrastatakse vanu kuivendussüsteeme

Annely Allik 26. juuni 2006, 00:00

Metsi kuivendatakse, et parandada puude kasvu ja suurendada seeläbi metsa väärtust.

Looduskaitsjad on aeg-ajalt metsakuivendamise vastu tuliselt sõna võtnud, eriti nõukogudeaegse, sageli mõttetu maade kuivendamise vastu, kuid Eesti kliima tingib siiski vajaduse reguleerida veeolusid ja juhtida ära liigvett.

RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schults nõustub seisukohaga, et liigkuivendamisest tänapäeval küll enam rääkida ei saa. "Kuivendussüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine on üpris kallis tegevus. See investeering toodab ennast tagasi mitte ühe-kahe ega ka viie aastaga, vaid aastakümnetega. Tänases rahamaailmas kaalutakse alati tõsiselt, kas on mõtet seda kulutust teha," lausub Schults.

Kui kraavid on metsamajanduses olemas, tuleks tõsiselt hoolitseda, et need ka töötaksid. Schultsi hinnangul hoiab pidev hooldus ära suure ja kalli remondi.

RMK prioriteet on olemasolevate kuivendussüsteemide kordategemine ja korrashoid. Kunagi mindi "hurraaga" rabasid kuivendama, et seal metsa kasvatada. Selline tegevus on juba aastakümnete eest lõpetatud. On ka mõned metsakasvukohatüübid, milliste kuivendamine metsale olulist juurdekasvu ei lisa.

Erametsaliidu juhatuse liikme ja metsaomaniku Taavi Ehrpaisi arvates peaks samuti seadma prioriteediks rekonstrueerimise, mis aga ei välista uute süsteemide ehitamise vajalikkust. "Nõukogude ajal rajati meile väga palju suuri kuivendusvõrke, millega loodi head tingimused metsade tootlikkuse suurendamiseks, trassidele ehitatud teede abil paranes oluliselt juurdepääs," leiab Ehrpais.

Kindlasti on neidki näiteid, kus kuivendamine halba tegi, kuid protsentuaalselt on neid väga vähe. Tänaseks on kuivendamise tipphetkedest möödas 30-40 aastat. See tähendab, et rekonstrueerimisvajadus järjest suureneb.

Tänapäeval teeb raha omad korrektiivid. Kui RMK teeb kõik kuivendussüsteeme puudutavad tööd omavahenditest, siis erametsaomanikud saavad taotleda mitmesuguseid toetusi.

Samas väidavad mitmed metsaomanikud, et ei ole lihtsalt viitsinud taotlusi esitada, kuna bürokraatlik asjaajamine neelaks siis kogu nende aja.

Taavi Ehrpais sellega ei nõustu, kinnitades oma kogemustele tuginedes, et bürokraatia jääb taotlusprotsessis täiesti mõistlikkuse piiridesse. Nimelt on Ehrpais esitanud taotluse erametsakeskusest toetuse saamiseks.

Just erametsades on tema meelest suureks probleemiks kaardimaterjali puudumine Eesti-aegsete kuivenduskraavide kohta. See muudab rekonstrueerimise keeruliseks, kuna kraavi olemasolu on raske tõestada. "Täna me liigkuivendamisest rääkida ei saa, eriti olukorras, kus koprad on oma tammidega jõudnud pea igasse suuremasse kuivenduskraavi," rõhutab Ehrpais.

SA Erametsaliidu juhataja Taavi Ehrpaisi arvutuste kohaselt maksab metsakuivenduse üks kilomeeter umbes 20 000 krooni.

See on hind koos trasside rajamise ja mullete silumisega. "Kui aga tegemist on rekonstrueerimisega, st olemasoleva kraavi süvendamisega, siis läheb asi kergemini," kinnitab Ehrpais.

Maksumust mõjutab ka kütusehind, kuna enamik töid tehakse ju masinatega. RMK metsamajanduse direktori asetäitja Jaan Schultsi teatel on hinnad aasta-aastalt järjepidevalt tõusnud. "RMK on 2006. aastal läbi viinud juba päris mitme kuivendussüsteemi riigihanked ja pakkumised kõiguvad vahemikus 2500-3400 kr/ha," ütleb Schults.

Erametsaomanikud saavad taotleda toetust põhiliselt kahest kohast. PRIA eeldab maaparandusühistu tekitamist, samas on sealt võimalik saada raha suurtele objektidele.

Erametsakeskusest võivad toetust taotleda erametsaomanikke koondavad organisatsioonid. Seal on ülempiiriks 300 000 krooni ja omafinantseering peab olema 30%. "See on mõeldud just väiksemate süsteemide remondiks, näiteks mõningate truupide vahetamiseks," selgitab Taavi Ehrpais.

Schults soovitab erametsaomanikel kaaluda, kas toetuse saamiseks vajalik aja- ja töökulu on rahaliselt väiksem kui saadav toetus, ning vajadusel siiski see tee läbi käia.

"Alustuseks peaks metsaomanik läbi lugema maaparandusseaduse ja sellega seotud määrused," leiab Schults, kuna tegelikult on kuivendust reglementeeriv seadusandlus päris põhjalikult lahti kirjutatud. Teiseks peaks pöörduma maakondlikusse maaparandusbüroosse, kus huvilist kindlasti nõu ja jõuga aidatakse.

Ehrpaisi väitel on peamiseks tingimuseks kooskõlastus maaparandusbüroolt ja keskkonnateenistuselt.

SA Erametsakeskus (EMK) on praeguseks tegutsenud juba ligi seitse aastat. EMK tegutsemisvaldkond on spetsiifiline, kuid metsandusega kokkupuutuvatele inimestele tuttav.

Lühidalt on tegu institutsiooniga, kes toetab mitme toetusliigi kaudu metsaomanike ühistegevust, samuti metsaomanike koolitamist ja individuaalset nõustamist.

Iga metsaomanik, kes tunneb, et tahaks oma metsas või selle metsaga midagi teha, kuid kel jääb puudu teadmistest ja kogemustest, võib alati konsulteerida vastava ala spetsialistiga. Peaaegu igast Eesti piirkonnast võib leida atesteeritud metsakonsulendi, kes metsaomanikule nõu ja jõuga appi tuleb.

Igas Eesti maakonnas on vähemalt üks erametsaomanikke koondav metsaühistu, millel on maakonnas tegutsevate konsulentide kontaktandmed. Konsulent vormistab oma nõuande metsaomanikule ka kirjalikult.

Kui palju selline nõuanne metsaomanikule maksab? EMK toetab antud nõustamist kuni 15 tunni ulatuses ühe erametsaomaniku kohta aastas. Arvestama peab transpordikuludega, mis tuleb konsulendi metsa kutsumisel hüvitada. See ei ole suur hind selle eest, et nõu koju kätte tuuakse.

Lisaks korraldavad metsaühistud ja EMK mitmesugustel teemadel õppepäevi, mille toimumise kohta leiab infot erametsakeskuse kodulehelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing