Viimsisse tuleb elamukrunte juurde

Ehkki paljud Viimsi valla uutest elanikest on kodu soetanud korterelamutes, tuleb ka uusi elamukrunte viimasel paaril aastal oluliselt juurde.

Praegu kehtib Viimsi valla mandriosa üldplaneering, mis võeti vastu 11.01.2000. Kuid valla areng erineb täna paljuski sellest, mida planeeriti tollel ajal. Seetõttu on ka mõnes Viimsi piirkonnas päevakorda tulnud uue planeeringu vastuvõtmine. Näiteks on Viimsi poolsaare klindiastangu maksimaalse kaitse tagamiseks arutluse all selle ala üldplaneering, samuti Haabneeme rannaala ja Viimsi aleviku amortiseerunud tootmishoonetega alade üldplaneeringu koostamine.

Samuti arutatakse aktiivselt Laiaküla-Metsakasti-Muuga piirkonda puudutava Tallinn-Helsingi kiirraudtee rajamisega seotud üldplaneeringu vastuvõtmist ja seejärel juba kindla detailplaneeringu koostamist.

See planeering on osaliselt seotud ka Viimsi poolsaare rohevõrgustiku teemaplaneeringuga, mille abil luuakse roheline ühenduskanal mandriosaga. Kuni lõpliku üldplaneeringu vastuvõtmiseni on aga peatatud seni vastuvõtmata detailplaneeringute menetlemine. See olukord seletab ka uute elamukruntide praegust kesist pakkumist Viimsi poolsaarel ja eelmise aastaga võrreldes märgatavat hinnatõusu.

Kui veel aasta tagasi eelistati uuselamurajoone, mis asusid metsaserval või päris metsaalal, siis tänase kitsa valiku juures lähevad väga kiirelt müügiks ka krundid, mis asuvad lagealadel.

Oluline on ikkagi kaasaegsete kommunikatsioonitrasside olemasolu ja hea juurdepääs. Kui eelmisel aastal võis saada kõikide kommunikatsioonidega varustatud krundi 480-500 kr/m2, siis täna on samaväärsed krundid turul hinnaga 800-1200 kr/m2. Samade tingimustega privaatsemad kõrghaljastusega krundid võivad maksta isegi kuni 1500 kr/m2.

Näiteks Mäekuninga elurajoonis Lubja külas, klindipealsel kõrghaljastusega alal, kujunes kommunikatsioonidega, asfalteeritud teede ja tänavavalgustusega varustatud 1534ruutmeetrise elamukrundi hinnaks 2 301 000 krooni.

Kuna Viimsi vallas on rohkelt suvilapiirkondi, on infrastruktuuri olemasolu ja looduslik elukeskkond mõjutanud üha suuremat hulka inimesi suvilaid elumajadeks ümber ehitama. Nii ongi paljude suvilate müügihinna määranud just krundi asukoht, mitte aga hoone seisukord.

Ilma detailplaneeringuta suuremaid maatulundusmaid avalikus pakkumises praktiliselt ei ole. Osaliselt üldplaneeringuga paika pandud perspektiivsed elamumaad ootavad uute juurdepääsuteede rajamist.

Nii on planeerimisel Laiaküla-Äigrumäe-Metsakasti maantee, mis lahendab paljude loodavate elamukruntide juurdepääsuküsimuse ning leevendab ka Viimsi poolsaare liikluskoormust.

Autor: Kaie Kullik