Rait Killandi maksusüüst prii

"Kuus aastat jama, mille tõttu on mul mitmed asjad seisma jäänud või aeglaselt liikunud. Mis te arvate, kas pank annab teile laenu, kui kõik pasundavad, et Killandil on kriminaalsüüdistus," sõnas Rait Killandi, kelle kaitsjaks oli vandeadvokaat Viktor Kaasik.

"Paraku on nüüdseks see juhtum lõpetatud. Mina olen selle üle päris nukker, mitte kuidagi ei taha sellise lahendiga nõustuda, et juhatuse liige võib niimoodi vastutusest vabaneda," ütles riigiprokurör Laura Vaik, kes taotles Killandile 1,5aastast vabadusekaotust. Vaik lisas, et kuna seadus määrab juhatuse liikme vastutuse ja Killandi teadis, et ümbrikupalku makstakse, siis seadusest alamal seisev akt ei tohiks teda niimoodi vastusest vabastada.

"See on nüüd tema versioon, see luul, mida ta kuus aastat ajas. Ausalt öeldes ma imestan, et prokurör veel sõna võtab, kui kolm instantsi on talle kinnitanud, et tal ei ole õigus," ei nõustunud Killandi.

Põhikirja järgi polnud Killandi sõnul tema ülesandeks palgalepete sõlmimine ega tööläbirääkimised. Tema tegeles reklaami müügiga ja ei olnud teadlik ümbrikupalkade maksmisest.

Riigiprokurör Laura Vaigu koostatud aprillikuises kassatsioonis Tallinna ringkonnakohtule seisis aga teisiti: "Nimelt maksti ka Rait Killandile endale 1998. aasta augustis analoogselt teiste töötajatega offshore äriühingu kaudu 19 000 krooni, mille kohta süüdistatav kohtus kinnitas järgmist: "Kui ülekanne mainitud firmast oli tehtud, hakkas kripeldama, summa polnud väga väike. /…/1999 üksikisiku maksudeklaratsioonilt nägin, et polnud kõiki makse makstud, seda summat seal sees ei olnud/.…/ Tol hetkel ei olnud see minu mure, et äkki kellelgi teisel veel maksmata mingite summade pealt tulumaks"."

Selline lähenemine soodustab tankistide kasutamist, sest kui põhikirjas sätestada juhatuse liikmete tööjaotus, ei vastuta juhatuse liige äriühingu tegevuse eest ka juhul, kui ta on õigusrikkumisest teadlik, kommenteeris Vaik.

"Viidatud kaasus puudutab ühe konkreetse isiku süü tõendamisega seonduvaid asjaolusid, mistõttu laiema mõju osas järelduste tegemine oleks hetkel siiski ennatlik. Samuti tuleb arvestada sellega, et isegi kui ei ole võimalik tuvastada isiku süüd kuriteo toimepanemises, ei tähenda see tema vabanemist maksukohustusest," kommenteeris e-kirjas maksu- ja tolliameti kontrollitalituse juhataja Ramses Alliksoo.

Justiitsministeerium teatas, et nemad üksikuid kohtulahendeid ei kommenteeri. Riigikohus enda otsuseid ei põhjenda.

Endiseid Eesti Sõltumatu Televisiooni ASi (ESTV) juhatuse liikmeid Rait Killandit, Vallo Toometit, Raul Rebast ning kaht firma raamatupidajat süüdistati valeandmete esitamises maksuametile, mistõttu jäi riigil saamata 8,1 miljonit krooni makse.

Aasta alguses mõistis Harju maakohus Killandi õigeks, kuna juhatusse kuulunud mehel polnud allkirjaõigust materiaalsete väärtuste liikumise korraldamises. Ringkonnakohus ja riigikohus jätsid otsuse jõusse. Pärast riigikohtu otsuse saamist ei ole prokuröril võimalik enam kuhugi edasi kaevata.

Vallo Toometile määras kohus sama asja eest karistuseks 2004. aastal 21 töönädalat ühiskondlikult kasuliku töö tunde. Eile ei soovinud Toomet oma nimel sellel teemal midagi rääkida.