Äripäev eksis pressiteatele tuginedes

Villy Paimets 30. juuni 2006, 00:00

Äripäev tugines üleeilses lehes ilmunud loo kirjutamisel Tallinna linnajuhtide esmaspäeval pressikonverentsil jagatud materjalidele. Nagu nüüdseks on selgunud, tuginesid linnajuhid linnavalitsuse korralduse eelnõu seletuskirjale. Seletuskirjas oli aga viga. Kui linnavalitsuse korralduse eelnõus on kirjas, et pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt kolm ärihoone ja ühiskondlikku hoone pinda kokku vähemalt 25 000 ruutmeetrit, siis sellesama eelnõu seletuskirjas olev lause ütleb, et pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud kolm sarnast pinda suurusega 25 000 ruutmeetrit. Esmaspäeval ajakirjanikele jagatud materjalidesse oli lause sattunud just sellest seletuskirjast.

Äripäev kogus andmed Eesti suuremate ehitusfirmade viimastel aastatel ehitatud äri- ja ühiskondlikest hoonetest ning leidis, et ainsana vastab ajakirjanikele edastatud materjalides esitatud konkursitingimustele Merko Ehitus, kellele Tallinna linn oli karjääri hoonestusõigust loovutamas juba enne konkurssi mõni kuu tagasi. Äripäeva eksimust konkursitingimuse osas ei lükanud ümber intervjuus ka abilinnapea Taavi Aas.

Teised olulisemad karjääri korrastamise kriteeriumid on: pakkuja peab olema ehitusfirma (või peab ehitusfirma garanteerima pakkuja kohustusi), viimasel kolmel aastal omakapital aasta lõpu seisuga vähemalt 30 miljonit, puhaskasum 20 miljonit ning käive 350 miljonit krooni igal aastal.

Sellistele tingimustele vastavad Eestis neli ehitusfirmat: Merko Ehitus, Skanska EMV, Eesti Ehitus ja YIT Ehitus.

Tallinna linnavalitsuse palvel saatis oma kommentaari toimetusele ka Tallinna nõustav advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN:

"Kahjuks on Äripäeva ajakirjanik vääralt tõlgendanud Tallinna linnavalitsuse korralduse projekti sätteid, mis on viinud ajakirjaniku ekslikule järeldusele, et Lasnamäe endise paekarjääri maa-ala korrastamise konkursil saab ainsana osaleda Merko Ehitus.

Vastavalt Tallinna linnavalitsuse korralduse p. 2.1.4. saavad konkursil osaleda mitte üksnes Eestis registreeritud ehitusettevõtjad, nii nagu seda on väidetud Äripäeva 28.06.2006 artiklis, vaid konkursil saavad osaleda nii Eestis kui ka välisriikides registreeritud äriühingud ning nii ehitusettevõtjad kui ka äriühingud, kes ei ole ise ehitusettevõtjad, kuid kelle kohustusi garanteerivad ehitusettevõtjad.

Lisaks ei pea ehitusettevõtjad, kes esitavad pakkumise või garanteerivad pakkuja võetavaid kohustusi, olema ehitanud kolme 25 000 m" suurust büroo- või ühiskondlikku hoonet, vaid Tallinna linnavalitsuse korralduse kohaselt peavad ehitusettevõtjad olema kolme aasta jooksul kokku ehitanud vähemalt 25 000 m" ulatuses büroo- või ühiskondlikke hooneid."

Kuigi korralduse eelnõus on kirjas, et pakkuja peab olema registreeritud asukohamaa äriregistris, mis on tõlgendatav, et pakkuja peab olema registreeritud Eesti äriregistris, ütles advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaat Viive Näslund, et see pole nii, et see võib tähendada ka ettevõtte asukohamaad, mitte ainult objekti asukohamaad. Samas oli Näslund nõus, et lisades nõudesse sõna "oma" (oma asukohamaa äriregistris - toim.), saaks sellegi lause oluliselt täpsemaks.

Seletuskirja koostanud Tallinna maa-ameti jurist Helena Koorts ütleb, et seletuskiri sai nii kiiresti tehtud, seal võib tõesti ehk viga olla.

Selle seletuskirja koostasite Teie?

Jah.

Kas seal on mõni Teie näpuviga, see 25 000 ruutmeetrit viimase kolme aasta jooksul ehitatud pinda peaks olema pakkujal…

Mismoodi näpuviga? See on ju korralduses samamoodi.

Ei, korralduses on see, et peab olema kokku 25 000, mitte iga objekt eraldi, nagu seletuskirjast võib aru saada…

Nii nagu korralduses on, nii on õige, võib-olla on mul seal tõesti juhtunud siis mingi näpuviga, ma pean selle üle vaatama.

Teid ei ole täna (kolmapäeval - toim.) veel süüdistama hakatud?

Ei.

Aga kuidas me loodame, kas nii jääbki?

No loodame. Aga tõesti ma pean vaatama, see seletuskiri sai tõesti nii kiirelt tehtud. Ma ei oska öelda, ma pean üle vaatama.

Tallinna linnavalitsuse korralduse eelnõu: Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt 3 sarnast pinda ja pakkuja poolt ehitatud sarnaste pindade kogupindala kokku peab viimase kolme aasta jooksul olema vähemalt 25 000 m".

Korralduse eelnõu seletuskiri: Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud vähemalt 3 sarnast pinda suurusega 25 000 m, milleks loetakse ärihoone ja ühiskondlikku hoone pinda.

28. juuni Äripäevas ilmunud artikkel "Kingitus Merkole, teine katse" sisaldas kahetsusväärseid faktivigu, kus artikli autorid ekslikult väitsid, et Lasnamäe endise paekarjääri maa-ala korrastamise konkursil saab ainsana osaleda Merko Ehitus.

Soovimata laskuda linnavalitsuse eelnõude ja artiklis toodud väidete filoloogilise analüüsini, toon välja peamise, millest artikli koostajad eelnõu lugedes aru ei saanud või ei tahtnud aru saada.

Erinevalt 28. juuni Äripäeva artiklis väidetust ei pea konkursil osalev ehitusfirma olema viimase kolme aasta jooksul ehitanud kolme vähemalt 25 000 m" suurust büroo- või ühiskondlikku hoonet, vaid konkursil saavad osaleda ehitusfirmad, kes on kolme aasta jooksul kokku ehitanud vähemalt 25 000 m" ulatuses büroo- või ühiskondlikke hooneid.

Ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu saadetud märgukiri tõestab meie teadmist, et Eestis on ehitusettevõtteid, kes vastavad nõutud konkursi kriteeriumitele, rohkem kui üks.

Lisaks saavad hoonestusõiguse seadmise konkursil osaleda ka välisriikides registreeritud ettevõtted.

Arendajad on väljendanud pahameelt, et konkurss on eelkõige suunatud ehitusettevõtetele ja kinnisvaraarendajad jäetakse mängust välja, saamata aru, et tegelikkuses ei ole välistatud ka arendajate pakkumiste esitamine, kui nad esitavad Tallinna nõutud garantiid. Konkursitingimuste kohaselt saavad pakkumisi esitada nii tingimustele vastavad ehitusettevõtted kui ka ettevõtted, kelle kohustusi garanteerib Tallinna linna poolt esitatud tingimustele vastav ehitusettevõte.

Arvestades Lasnamäe endise paekarjääri maa-ala korrastamisega kaasneva ehituskohustuse ning investeeringuvajaduse mahtu, on pakkujatele või pakkumist garanteerivatele ettevõtetele esitatud nõuded igati põhjendatud.

Tallinna esitatud nõue, et pakkumisega peab olema seotud nõuetele vastav ehitusettevõte, loob suurema tõenäosuse, et hoonestusõiguse oluliseks tingimuseks olev ehituskohustus saab nõuetekohaselt täidetud ja puhkeala tähtaegselt valmis ehitatud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing