Eesti kinnisvaraärimehed maailma vallutamas

Gert D. Hankewitz 03. juuli 2006, 00:00

Kui oled Eestis arendusfirma omanik, sul on pealinnas käimas mitu paarisaja korteri või kümnete majadega elamurajooni ehitust, käibed-kasumid kasvavad, oled end Lätti ja Leedusse sisse söönud, muutub elu ühtäkki igavaks. On tahtmine leida uusi turge, kus paari aasta eest Baltimaadesse jõudnud ehitusbuum pole veel alanud või teeb esimesi samme ning siinne oskusteave marjaks ära kulub.

Nii on mitmed äriliidrid avastanud kõrvaloleval kaardil märgitud riigid ning seal väikse või suure kinnisvaraprojekti käima pannud. Siin tootmishooneid ehitanud ettevõtja surub end ka välismaal samasse nišši, korterelamute valmistaja jälle omasse.

Et kiiresti arenevates riikides inimeste ostuvõime aina kasvab, on ka teenimisvõimalus suur ning põrumisoht pea olematu. Pangad annavad arenduseks laenu või leitakse see investoritelt.

Kaardilt on välja jäetud Läti ja Leedu, kuna keskendusime kaugematele riikidele.

Serbia pealinnas Belgradis asutasid Webmedia juhatuse esimees Priit Alamäe ja nõukogu liige Tadas Langaitis ning endine Asper Biotechi juhatuse liige Taavi Einaste kinnisvarafirma Belgrade Property Investments.

Kuigi kopp pole veel maasse löödud, on tegevjuht Einaste poolteise kuuga sõlminud kokkulepped kohalike arhitektide ja nõustajatega. Seni on ta tutvunud ligi 30 krundiga, millest 2-3 hinnatakse praegu lähemalt.

Einaste sõnul on tegemist kiiresti areneva majandusega maaga, kus elanikel laene peaaegu polegi, kuid kus palgad kasvavad ja intressid langevad.

"Laenuralli saab tasakesi poolpöördeid sisse," ütles Einaste, viidates, et nende huvi on esialgu elamuprojektid, kuid silma hoitakse peal ka kaubanduspindadeks sobivatel kruntidel.

Kaasa tahetakse lüüa ka erastamises, mis on samuti tuure kogumas, kuna ligi pool majandusest on endiselt riigi kontrolli all. "Kui kõik need ettevõtted korralikult tööle panna, hakkab majandus veelgi kiiremini arenema," usub Einaste. Investoeid on omanike tausta tõttu lisaks Eestile ka Leedust ja Lätist, hiljem plaanitakse kaasata ka Kesk-Euroopa fonde.

Kuuldavasti on tegemist ainukeste Eesti ärimeestega Serbias.

Toomas Lumanile kuuluv Eesti Ehitus on Ukraina turul tegutsenud üheksa aastat, mille jooksul on ehitatud valmis näiteks Tšerkassõ viinatehas. Põhiliselt ehitatakse seal lao- ning tööstushooneid, sest nende järele on suur nõudlus. Eelmise aasta 113miljonilisest kasumist sai Eesti Ehitus Ukrainast 8 protsenti ehk 9 miljonit. Edaspidi on plaanis logistikakeskuse arendamine Kiievi piirkonnas. Praegu tegutsetakse aga lisaks pealinnale ka Lvovis ja Zaporožjes.

Eesti Ehitus arendab ka ärimees Hillar Tederile kuuluval Kiievi poolsaarel kuut korterelamut ning hüpermarketit, mille tarbeks on Ühendatud Kapitali omanik Teder laenanud Skandinaavia ning Venemaa pankadelt ligi 2 miljardit krooni.

Tee Ukrainasse on leidnud ka Arti Arakasele ja Hillar-Peeter Luitsalule kuuluv Arco Vara. Firma juhatuse liige Ivar Siimar ei soovinud täpsemalt rääkida, kus ja mida riigis tehakse. "Meil on kombeks rääkida projektidest staadiumis, kus me teame täpselt välja lubada investeeringute mahud, ühikud ja valmimise tähtajad. Täna meie projektid ei ole veel staadiumis, kus sooviks neid avalikult kommenteerida," põhjendas Siimar, lisades, et silmapiiril on mitmeid arendusprojekte.

Ka Tallinna endine linnapea Tõnis Palts on Ukraina avastanud. Ta küll ei soovi veel täpselt enda Ukraina projektidest rääkida. "Minu tööd-tegemised ei ole selles järgus, et nendest avalikkusele teatada," märkis Palts. Aga millal nad sellesse järku jõuavad? "Loodan, et enne surma. Enne minu surma." SL Õhtulehe andmetel tegutseb eksmeer koos kahe parteikaaslasega Simferopolis.

Eestis sündinud Austria passi omav Alexander Kofkin, kes oma karjääri Tallinnas kaupluses liharaiujana alustas ja taasiseseisvumise järel Pingviini-jäätisega tuntust kogus, on ajalehe Eesti Ekspress andmetel Hispaanias kinnisvaramoguliks saanud. Kofkini ehitatud villas elab praegu näiteks Manutendi omanik Märt Vooglaid.

Samuti tunnistas ärimees Jaak Roosipuu põgusas vestluses, et hoiab silmad Hispaanias lahti, et mõni tasuv kinnisvaraprojekt leida.

"Teeme päris suurt asja," ütles KC Grupi juht ning üks omanikest Margus Reinsalu tagasihoidlikult jutu algatuseks telefonis oma Aafrika tipus asetseva Maroko projekti kohta. Reinsalu sõnul tegutseb ta Saidas koos kahe teise mehega - temale lisaks on pundis veel üks hollandlane ja inglane. "Seitsmel krundil 1200 apartementi, ridaelamut ning villat ja lisa on tulemas," kirjeldas Reinsalu projekti, mis on tegelikult vaid väike osa ehitistest, mis Marokos kerkivad. "Kui maailmas lahtiste silmade ja kõrvadega ringi käia, siis ikka juhtub üht-teist," märkis Reinsalu.

Viimsi Tervise spaahotelli juhatuse esimees Peeter Kukk on veendunud, et Horvaatia on turismi alal tegutsejate jaoks kiiresti arenev ja perspektiivne piirkond, mistõttu on ettevõte paigutanud riiki 250 miljonit krooni tervisekeskuse ehituseks. "Miks ei võiks ka seal selline äri olla, sest Horvaatia lähedal asuvad ju sellised meeldivad turud nagu Saksamaa, Itaalia, Šveits ja Austria," rääkis Kukk, kelle juhitav projekt peaks valmima 2007. aastal.

Bulgaaria kinnisvaraturule on investeerimas ehitusärimees Andres Koger oma firmaga Koger & Partnerid. Bulgaariasse kerkib mehe käe all 200-300 eramut ja ridaelamut. Kopp löödi maasse juba eelmise aasta detsembris, mil hakati maad vääristama ehk rajati torustikud ja kaablid.

Kaunisse Peterburi, Vassili saarele, mis on veerandtunnise jalutuskäigu kaugusel Nevski prospektist ja Ermitaažist, ehitab turvaärimehe Urmas Sõõrumaa endine äripartner Märt Vooglaid 16 000 ruutmeetri suurust, 260toalist hotelli. Kant ei ole Vooglaiu firmale Manutent võõras, sest varem on seal restaureeritud üht 19. sajandist pärit maja, kus ehitatakse välja 16 luksuskorterit. Koos hotelliketiga SOK investeerivad firmad hotelli 30 miljonit eurot ehk 468 miljonit krooni, millest väiksem osa - 78 miljonit - tuleb SOK-lt, ülejäänud 390 miljonit Manutendilt ja Hansapangalt.

Spaa-ärimehed Andres Tiik ja Kalle Kuusik arendavad koos Vene äripartneriga 400 miljoni kroonist spaahotelli, millest peaks saama esimene nullist üles ehitatud moodne spaa-keskus Peterburis.

Endine Tallinna linnapea ning praegune IPC Investmenti juht Peep Aaviksoo on oma sihid koos kahe kolleegiga Rumeeniasse Bukaresti seadnud, kus tahetakse esimese etapina 4 hektari suurusele maalapile kuni 120 000 ruutmeetrit elamispinda ehitada. "Rumeenias on äril suur potentsiaal. Seal riigis on kõik see, mis Baltimaades toimunud on, veel toimumata ning ei ole mingit kahtlust, et see seal ka aset leiab," ütles Aaviksoo märtsis, mil hakkas projektide tarbeks 156 miljonit krooni koguma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing