Eestil ELi suurim tööjõupuudus ehituses

Juunikuu andmete kohaselt on Eesti ehitussektor tööjõupuuduse pingereas Euroopa Liidus esikohal. Kui ELis keskmiselt kurdab ehitustööliste nappuse üle 12% ettevõtjatest, siis Eestis 77%.

Võrreldes varasemaga hakkab tööjõupuudus, erinevalt euroalast, konjunktuuriinstituudi värske uuringu kohaselt järjest rohkem kummitama ka tööstussektorit.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimuse kohaselt valitsevad Eesti ehitusturul käsikäes rekordiline tellimuste maht ja tööjõupuudus.

Erinevalt näiteks Hispaaniast ja Saksamaast, kus samas valdkonnas tööjõupuudust sama hästi kui pole, on see meie ehitusettevõtetes suurim tööd piirav tegur.

Samas tagasid lepingud ehituses teises kvartalis töö 5,7 kuuks, samas kui aasta tagasi samal ajal vaid 4,2 kuuks. Tootmisvõimalused ehituses olid teises kvartalis rakendatud 88% ulatuses, mis on 12 vaatlusaasta kevadperioodide kõrgeim tase.

Rääkides erinevatest majandusharudest, sõnas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, et majandusekspertide kinnitusel läheb kõige paremini ehitussektoril, kuid kõrgkonjunktuur toob paratamatult kaasa tööjõupuuduse ja selle äravoolu mujale.

Vältimaks investeeringute vähenemist ja majanduskasvu aeglustumist, pidas majandusministri nõunik Heido Vitsur kõige olulisemaks ning ühtlasi paari-kolme järgmise aasta keerulisimaks ülesandeks tööjõusse investeerimist. Madalapalgalise oskustööjõu sisseveo korraldamist ja kvootide reguleerimist ei pidanud ta majanduse arengu pikemat perspektiivi silmas pidades lahenduseks. "Kui me tahame, et oskustöölised jääks, tuleb ettevõtte juhtidel leida palgaraha," sõnas Vitsur ja lisas, et 4000 või 8000 krooni eest enam tööd teha ei taheta.

Kommenteerides Eesti üldist majandusolukorda, pidasid analüütikud positiivseks, et kogu majandus, nii investeeringud kui ka eratarbimine, on ühtviisi stabiilselt arenenud.