Äraspidine avalikkus

Tänase ÄP2 kaanelugu on sellest, et Eesti Ametiühingute Keskliit hoiab raamatupidamisdokumendid saladuses ning esitab neid vaid maksu- ja tolliametile. Ega ametiühingute suhtumine avalikkusesse ei ole midagi harukordset. Eestis on kujunenud tavaks, et avaliku ettevõtte staatus ei tähenda reeglina eraettevõttega võrreldes suuremat avalikkust, pigem vastupidi - ettekäänet avaldada nii vähe infot kui võimalik. Taoline lähenemine on iseloomulik peale Ametiühingute Keskliidu, kes saab oma sissetulekud muu hulgas liikmemaksudest, paljudele maksumaksja ülalpeetavatele institutsioonidele.

Eriti maiad on oma avalikku staatust avalikkusega mittesuhtlemiseks ära kasutama börsiettevõtted. "Kahjuks ei saa ma teile midagi kommenteerida, sest oleme börsiettevõte," on fraas, mida kuuleb börsiettevõtte juhi käest väga tihti, et mitte öelda liiga tihti. Nii ongi meil kujunenud tava, et börsiettevõte suhtleb investorite ja avalikkusega ainult börsiteadete kaudu ning juhiga saab suhelda üksnes aktsionäride üldkoosolekul ning sedagi vaid päevakorrapunktide raames.

Veelgi enam, börsiettevõtte staatust kipuvad ära kasutama ka välismaiste börsiettevõtete siinsed tütred. Kummaline on taoline põhjendus aga seetõttu, et emaettevõtte majandustulemused, kasumiprognoosid ning tulevikunägemused on teada, sest avaliku ettevõtte staatus tähendab tegelikult seda, et firmast peaks olema võimalikult hästi informeeritud võimalikult palju investoreid.

Meil aga kipub olema nii, et börsiettevõtte eesmärkidest ning majandusprognoosidest teab üksnes kitsas ring inimesi eesotsas suuromanikust juhiga.