Problemaatilised USA ja Hiina

USA majandus aeglustus esialgsetel andmetel teises kvartalis järsult, Hiina majandus seevastu paistab ülekuumenevat. Nüüd võib olla käes aeg hakata nende arengute pärast muret tundma, kirjutab The Economist.

USAd on pikka aega peetud maailma majanduskasvu mootoriks. Selle riigi tarbijate isu kaupade järele on suur, seda on toetanud tugev kinnisvaraturg ja nii on mitmeski maailma paigas toetatud ekspordi kasvu läbi ka majanduskasvu.

Ja kui USA on mootor, siis Hiina on radiaator: 1,3 miljardi hiinlase töö on andnud aastateks Ameerikale ja muule maailmale jõudu kasvada madala inflatsiooni tingimustes. Selline sõltuvus aga paneb analüütikud muretsema võimalike ohtude pärast. Siiani on Hiina ja USA kaksikrakend vedanud maailma majanduskasvu ülesmäge kuni 5,3 protsendini tänavu teises kvartalis. Ja seda vaatamata kasvavale olukorra keerukusele.

Kuid juba ilmnevad ohumärgid. Juuli lõpus teatas USA statistikaamet esialgsed andmed riigi majanduskasvu kohta. Pärast säravat 5,6protsendilist aasta baasile viidud kasvu esimeses kvartalis oodati, et teise kvartali vastav näitaja tuleb vähemalt 3 protsenti. Tegelik number tuli aga 2,5 protsenti. Siiski - kasv aasta varasema perioodiga võrreldes oli enam-vähem rahuldav - 3,5 protsenti.

See on veel siiski küllaltki rahuldav kasv (nii mõnedki Euroopa rahandusministrid hüppaksid sellise majanduskasvu korral rõõmust lakke). Kuid ootamatult madal kasvunumber ilmus ajal, mil mured majanduse põhinäitajate osas pead tõstavad. Tarbijakulutused on püsinud hämmastavalt suured, kuid selle põhjus on olnud suurenev laenamine, mida on võimaldanud ameeriklaste kallinenud kinnisvara. Eraisikute säästumäär on olnud negatiivne eelmise aasta teisest kvartalist saadik. Osa majapidamiste sissetulekutest, mis kulub laenude tagasimaksmiseks ja intresside tasumiseks, on kõigi aegade kõrgeim.

Sellised arengud ei ole jätkusuutlikud ja mitmed tegurid lubavad oletada, et pidu varsti lõpeb. Tänu kasvavatele energiakuludele suureneb inflatsioon. See mitte ainult ei vähenda summasid, mida ameeriklased saavad kulutada näiteks Prantsuse juustule või Hiina odavatele tekstiilitoodetele, vaid sunnib USA keskpanka Föderaalreservi tõstma intresse rohkem, kui ta muidu tõstaks. See omakorda mõjutab valusalt juba niigi võlgades olevaid ameeriklasi, eriti arvestades, et kinnisvaraturg näitab nõrgenemise märke.

Intressimäärad võivad tõusta veelgi, kui välismaised laenajad, kes on külluslikult investeerinud Ameerikasse, otsustavad paigutada oma raha mujale - mida nad võivad teha, kui dollar, nagu oodatud, jätkab nõrgenemist. Isegi kui ameeriklased suudavad oma võlgadest välja rabeleda, kukutab nõrgenev dollar nõudlust impordi (millest paljude riikide majandused sõltuvad) järele.

Ja mida kahtlasemaks muutub maailma kasvumootori hääl, seda rohkem tundub üle kuumenevat radiaator ehk Hiina. Eelmisel kuul avaldatud numbrid näitavad, et Hiina majandus kasvas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11,3 protsenti. Pärast kolme aastat üle 10protsendilist majanduskasvu pole see uudis nii hea, kui arvata võiks.

Vähem kui pool kuud tagasi kutsus Hiina peaminister Wen Jibao üles rakendama jõulisi meetmeid majanduse ülekuumenemise vältimiseks. Hiina ametnikud - ja mitmed analüütikud - muretsevad, et majandusbuum võib väljuda kontrolli alt. Kui majandust korralikult ei suunata, võib pöörane investeeringute kasv tõsta inflatsiooni ja tekitada erinevate varade hinnamulle. Mulli lõhkemisele järgnev pohmell võib aga jätta mitmetele tööstusharudele üleliigseid võimsusi, pankadele palju halbu laene ja valitsusele kõrge tööpuuduse.

Kahjuks on Hiina valitsuse käsutuses vähe instrumente kasvukiiruse mõjutamiseks. Riigi katsed karmistada rahapoliitikat on olnud mannetud tänu sellele, et jüaani püütakse hoida kunstlikult odavana. Kuigi valitsus on üritanud võlakirjade väljalaskmise teel korjata turult ära üleliigset raha, on need katsed nõrga pangandussüsteemi tulemusena liiva jooksnud.

Hiina on püüdnud toetada oma nõrku makroökonoomilisi samme mikroökonoomiliste käikudega.

USA majanduskasvu kiirus on aeglustumas ja see ei ole arvestades teisi tegureid hea märk. Arvestades, et nafta hind on eelmise aastaga võrreldes meeletult tõusnud, tähendab see märkimisväärset tagasilööki USA, aga ka kogu maailma tarbijatele. Samas kiirendab kütuse hinna tõus ka inflatsiooni, mis omakorda võib panna USA keskpanga Föderaalreservi baasintressimäära tõstma. Majanduskasvu aeglustudes on seda aga keerukas teha - siis ilmneks USAs stagflatsioon: majanduskasv aeglustub, inflatsioon aga ei pidurdu. Seega võib Föderaalreserv olla dilemma ees - kas tõsta intresse või jätta tõstmata. Siiani kalduvad turud arvama, et intresse võidakse veel tõsta.

Hea ei ole lugu ka Hiina majandusega. Odavad Hiina kaubad on pidurdanud maailmas inflatsiooni ja Hiina investeeringud kodumaistesse ettevõtetesse on olnud märkimisväärsed. Samas on viimaste puhul küsimuseks nende tõhusus, sest investeerimisotsuseid tehakse mitte majanduslikel, vaid poliitilistel kaalutlustel. Seega on maailmamajanduses justkui kaks murelast, USA ja Hiina. USA puhul kardetakse majanduskasvu aeglustumist, samal ajal, kui Hiina puhul põhjustab muret just vastupidine nähtus - liiga kiire kasv.