Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eestis on koolitajaid/koolitusfirmasid piisavalt või on neid palju?

ÄP 09. august 2006, 00:00

Koolitusfirmasid Eesti turul on palju. Kas liiga palju, see sõltub valdkonnast. Sellest, et firmasid on palju, annab märku ka see, et müük on palju agressiivsemaks muutunud. Seinast seina pakkumisi võib oma e-postkastist jätkuvalt leida teeninduse, meeskonnatöö ja inimeste juhtimise valdkonnas. Oleks justkui teemad, mida kõik valdavad.

Palju suurem võiks olla valik koolitusfirmade vahel näiteks kokanduses. Hobikokkadele pakub enamik restorane teemaõhtuid, kuid professionaalsete kokkade osas tuleb tihti kasutada koolitajaid Eestist kaugemalt. Kokkade, pagarite ja kondiitrite täienduskoolituses on valik väike eelkõige trendikoolituste osas.

Tööjõuturu muutumisest tingituna peaks ruumi olema ka õpipoisinduse vormis põhiliste kutseoskuste õpetamisega tegelevatele uutele tulijatele. Tööjõuga kimpus olevaid valdkondi, kus pole aega oodata paar aastat, kuni tulevane töötaja kutsekoolist teoreetilisi teadmisi omandab, on palju.

Õigus- ja sisekaitsevaldkonnas tuleb koolituse puhul üldiselt läbi ajada sisekoolitajatega, kuna teemad on spetsiifilised. Kui selle valdkonna eksametnikud mõne koolitusfirma asutaks, siis nemad ei oleks turul liigsed.

Liigsete hulka langevad koolitusfirmad, kes ei suuda klienti veenda, et hoolimata sellest, et ei olda turul oma valdkonnas esimene tegija, ei olda ka turul lihtsalt juhuslikult.

Kui vaadata internetis end tutvustavate koolitusfirmade arvu, siis tundub, et häid konkurente on piisavalt palju, ehk isegi liiga palju.

Oleme seda kuulnud ka oma klientidelt, kes on olnud hädas koolitusfirma valimisega. Et paljud pakuvad sarnaseid koolitusi ja raske on eristada, mis kellegi eripära on.

Samas, mitmed kliendid, kes suurematele koolitusfirmadele ja tuntumatele koolitajatele nii-öelda ringi peale on teinud, otsivad uusi võimalusi end koolitada väljaspool Eestit.

Kas koolitusfirmasid on siis liiga palju või liiga vähe? Koolitaja/arendaja silme läbi nähtuna on probleem pigem pikemate koostööprojektide vähesuses, mille käigus koolitus-/arendusfirmaga koos töötatakse välja ja viiakse ellu arendus- ja koolituskava. Sellise koostööprojekti puhul tunnevad mõlemad pooled end kindlalt. Koolitusfirmad õpivad nii paremini tundma kliendi vajadusi ja eripära ning saavad põhjalikumalt koolitusprogrammi ette valmistada.

Arendusprogrammi telliv firma hoiab kokku energiat ja raha, sest ei pea enne igakordset koolitust ettevalmistustööle aega kulutama. Kindlustunde tagab ka pikemaajalise koostöö puhul tekkiv usaldus ning järjepidevus.

Nii-öelda püsisuhte loomine koolitusfirmaga vähendab stressi, mis kerge tekkima, kui vaja valida mitmekümnete võimalike koostööpartnerite hulgast.

Kes oskaks öelda, kui palju neid tegelikult on? Kui koolitusfirmad püsivad ja üksiküritajad endale koolitustööga elatist suudavad teenida, siis järelikult on nõudmine ja pakkumine tasakaalus.

Iseasi on kvaliteet, mida pakutakse. Täienduskoolituse ostmisel kasutatakse sageli katse-eksitus-meetodit, st proovitakse erinevate koolitajate pakutavat, kuni leitakse sobiv partner, või jäädaksegi n-ö juhuostjaks.

Arvan, et valdkonniti on seis väga erinev. Ülevaade on oma otsestest konkurentidest - organisatsioonide arendamisele suunatud koolitusteenuse osutajatest. Kuid ka siin on pilt üsna kirju. Kui kord ühelt oma kliendilt küsisin, mis Eesti koolitusmaastikul silma hakkab, vastas ta: "Ostan küll erinevatelt firmadelt, aga koolitajad on ikka samad."

Enamik Eesti koolitusfirmadest ongi kas ühe-mehe-firmad või koolitajate katusorganisatsioonid, pakkudes vaid oma kaubamärki ja korraldusteenust. Mõned neist tegelevad kuigivõrd ka programmide arendusega. Firmasid, kes töötavad oma koolitajate ja oma tootebaasiga on vähe, kuid majandusnäitajate osas on just need kõige edukamad. Viimaste puhul on kvaliteet firmas ühtlasem ning müüakse eelkõige firma poolt pakutavat teenust, mitte koolitajat. Seega koolitusfirmasid on palju või piisavalt, kuid omanäolisust, mis baseerub kvaliteedil, on vähe.

Teenusepakkujate suur diferentseeritus nii hindade kui kvaliteedi osas pisut küll häirib, kuid enamasti konkureerime oma klientide juures, kes on Eesti suured ja keskmised organisatsioonid, paari suurema koolitusfirmaga. On käidud välja ka mõtteid koolitusfirmade ühinemisest. Üheks oluliseks takistuseks siinkohal on organisatsioonikultuuride erinevused ning koolitajate individualism.

Intellektuaalse teenuse puhul on teenusemonopoli raske tekitada. See on äri, mida saab vastavate isiklike omaduste ja teadmiste baasiga üsna kergesti ka üksi käivitada. Suuremal osal üksi alustajatest pole aga ambitsiooni või oskusi firmat arendada ning äri kasvatada. Vaid üksikutel on see õnnestunud.

Vaba turumajanduse tingimustes ei tohiks üheski valdkonnas tekkida olukorda, kus teenuse pakkujaid on liiga palju - üleliigsed lihtsalt surevad välja.

Kui mitte kohe, siis mõne aastaga. Nii muidugi ei juhtu, kui loodusseadused ei saa vabalt toimida ja inimene oma regulatsioonidega normaalsesse arengusse sekkub.

Praegune tegevuskeskkond on koolitusvaldkonna arengut soosiv. Tööjõu kallinemine ja äravool sunnib rohkem tähelepanu pöörama töötaja tegevuse kvaliteedile ning efektiivsusele, mille suurendamise üheks vahendiks on koolitus.

Koolitamine on tööandja jaoks ka üks võimalusi tööturu konkurentsis positiivselt eristuda ning näidata tähelepanu töötaja suhtes, samuti hoolimist.

Lisaks sellele soodustavad koolitusturu kasvu ka toetusprogrammid. Kuigi viimaste näol on tegemist inimese kunstliku sekkumisega loomulikku arenguprotsessi, ei ole sellega veel liiale mindud. Usun, et koolituse pakkujate arv võib veelgi kasvada ja sellega kaasnev konkurentsiolukorra muutumine on ainult tervitatav.

Rahulolematus võib tekkida ehk neil koolitajatel, kes turuosa kaotavad. Loomulikult on kliendil keerukam valida suurema hulga pakkujate vahel ja turu kasvades kasvab ka kaheldava kvaliteediga teenuse pakkujate arv. Mõnes mõttes on koolitus sarnane reklaamivaldkonnaga. Vead, mida tehakse mõlema teenuse ostmisel, on sarnased.

Nii koolitust kui ka reklaami ostetakse pahatihti harjumusest, teisi matkides, prestiiži püüdes või lihtsalt hea müügitöö tõttu. Tark koolituse ostja oskab arvestada, kui palju kasu on iga koolitusse investeeritud kroon talle tagasi toonud.

Suur koolituse pakkujate hulk võimaldab meil valida erinevate töövormide, kvaliteedi- ja hinnatasemete vahel. Tähtis on leida optimaalne koolitusinvesteeringu tootlikkus ja õppida üksteise kogemusest. Olukord koolitusturul muutuks oluliselt selgemaks, kui kõiki koolituse pakkujaid oleks võimalik hinnata ühtses süsteemis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing