Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui koolitaja ja koolitatav tülli pööravad

Triin Rebane 09. august 2006, 00:00

Koolitusel laskub koolitaja õlgadele suur vastutus. Koolitaja peab kujundama meeldiva õppimist soodustava õhkkonna, panema kokku teemale vastava programmi ning välja valima õpetamismeetodid. Kuid koolituse edukat kulgu ei saa tagada ainult koolitaja, suur osa selles on ka koolitataval endal - ta peab olema valmis keskendumiseks ja andma selleks parima.

Koolitustel on ette tulnud juhtumeid, kus koolitaja otsib üles koolitatava nõrgad kohad ning hakkab neid siis halastamatult lahkama, või vastupidi. On olnud ka juhtumeid, kus inimestel on palutud auditooriumist lahkuda või siis lahkuma pidanute sõnul on neid lihtsalt välja visatud.

Niisugustes situatsioonides ei saa üksüheselt süüdistada ei üht ega teist. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast. "Suur osa sellisest probleemist tuleneb koolitaja või koolitatava kogemustest ning hoiakutest, samuti tundlikkusest konkreetsete teemade või sõnumi suhtes," sõnab Alexander Kotchubei, koolitusfirma Meta-Profit juht ning konsultant.

Tihtipeale tunneb koolitatav ohtu koolitaja suhtes ning vastupidi. Tekib kaitsereaktsioon, mis võib muuta käitumismaneere. Iga inimene on iseloomult erinev, inimestel on ka erinev taluvuse piir. "See, mis ühe jaoks on solvamine, on teise jaoks lihtsalt süütu sõna," ütleb Kotchubei.

Koolituselt on lahkuda palutud koolitatavatel, kes käituvad koolitusel kohatult. Näiteks mitmel korral on osalejal palutud lahkuda joobes oleku või siis kogunisti koolitusruumis viina joomise ning lektorile alkoholi pakkumise tõttu. "Ette tuleb ka olukordi, kus grupikaaslased paluvad lahkuda kellelgi, kes segab teiste õppimist," selgitab koolitusfirma Self-II loovjuht ning juhtiv koolitaja Karin Hango. Siis süüdistavad lahkujad koolitajat, kuigi tegelikult ollakse ise süüdi ebaeetilise käitumise tõttu. Rohkesti on ette tulnud ka olukordi, kus on raske otsustada, kas kursuslane on võimeline kaasa töötama või takistab teisi.

Näiteks kui naine imetab harjutuse ajal oma last või kui kursuslased istuvad teineteise süles ning silitavad üksteist. On juhtumeid, kus alavääristatakse ka koolitajat, kui koolitatav rõhutab, et pole valmis temaga õppima.

Hango sõnul öeldakse vahel ka näiteks, et naine ei saagi seda osata või et seda saab meile õpetada ainult see, kes on ise meie süsteemis töötanud. Lisaks tekitab Hango sõnul komplikatsioone kursuse töökeele vähene oskus, mis muudab instruktsioonid mõistmatuks ning tagasiside kättesaamise koolitajale raskeks.

Hango sõnul tekitab nii-öelda välja viskamine koolitatavates süütunnet ning vähendab õpivalmidust. Samas aga segamise ignoreerimine vähendab grupiliikmete turvatunnet ning ei lase neil õppimisele keskenduda.

Sageli on kursuslase eemaldamine lähtuv just grupi huvidest. Kui koolitaja peab tegelema pidevalt problemaatilise koolitatavaga, siis segab

see koolituse kulgu ja kasulikkust. Olukorra õige lahendamine on raske ning keeruline tegevus.

Koolitamise puhul on tegemist väga inimkeskse alaga, mistõttu on paratamatu, et vahel tekivad vastuolud, samamoodi nagu sümpaatia ühe või teise koolitaja stiili või isiksuse suhtes. "Praktika jooksul oleme kuulnud väga erinevaid kommentaare samade koolitajate kohta," lausub Meta-Profiti koolitaja Margus Salumets.

Auditooriumi ees esinemisel valib koolitaja intuitiivselt, millist lugu või millist näidet rääkida. Sellega kaasneb suur risk. Iga lugu või näide võib seostuda osaleja enda kogemusega ning sealt võibki tekkida mulje lubatud piiri ületamisest. Kahjuks koolitaja ei tea, milline lugu riivab kedagi ning milline mitte. "Sel juhul on aga tegemist õppesituatsiooniga, mitte millegi isiklikuga," selgitab Kotchubei. See jääb tema sõnul aga tihtipeale koolitatavale arusaamatuks.

"Siiski peaks mõistma, et koolitaja üritab teha kõik, et koolituse tulemus oleks parim," selgitab Margus Salumets. Vältimaks arusaamatusi ning pingeid on soovitatav enne koolitust kokku leppida, mis on lubatud ning mis mitte, ja sellega välja selgitada, milline on auditooriumi taluvuse piir.

Karin Hango sõnul võib koolitaja minna nii kaugele, kui julgeb, et täita oma eesmärke. Samas peaks ta olema võimeline tulema toime ka oma tegevuse tagajärgedega. Kui keegi on sõnumit võtnud isiklikult, siis on hea haiget saamist koolitusjärgselt individuaalselt arutada. "See on õigem, kui jätta enda sisse," lausub Alexander Kotchubei.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing