Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USA naudib president Reagani maksurevolutsiooni vilju

Tõnis Arnover 16. august 2006, 00:00

1980. aastate algul oli USA majandus suurimas kriisis pärast suurt depressiooni. Inflatsioon oli kiire, töötus suur, Dow Jonesi indeks seisis 800 punkti peal ning üksikisiku maksimaalne tulumaksumäär ja dividendide maksumäär oli 70% ning ettevõtte tulumaks 48%. Sellistes oludes kirjutas president Ronald Reagan 1981. aasta augustis alla majanduse elavdamise maksuseadusele (Economy Recovery Tax Act).

Ehkki Reagani algatatud seadus on pälvinud palju kriitikat ning vahepealsed administratsioonid, nagu demokraat Bill Clintoni oma, on makse taas kergitanud, on selle soodus mõju USA majandusele ilmne. Praegune USA president George W. Bush jätkab maksude kärpimist hoolega, paljude arvates liigagi palju, arvestades eelarve suurt puudujääki.

25 aasta jooksul on USA üksikisiku maksimaalne tulumaksumäär alanenud poole võrra ehk 35 protsendile, samal tasemel on ka ettevõtte tulumaks. Kapitalitulult ja dividendidelt tuleb nüüd Ameerikas maksudeks loovutada 15%. Soodsa maksupoliitika tulemusena on 25 aasta jooksul USAsse investeeritud 3000 miljardit dollarit rohkem kui sealt välja. Tänu sellele on lisandunud 40 miljonit uut töökohta. Dow Jonesi indeks on tõusnud üle

11 000 punkti ja rahvuslik rikkus on suurenenud 25 000 miljardi dollari võrra.

Kuid Reagani maksurevolutsiooni mõju ei piirdu kaugeltki USAga. Sama liberaalset maksupoliitikat ajas Suurbritannia peaministriks tõusnud Margaret Thatcher ning kasvanud maksukonkurentsis hakkasid makse alandama kõik arenenud riigid. Heritage Foundationi andmeil on arenenud riigid veerandi sajandiga alandanud oma maksumäärasid keskmiselt 20-35%. Keskmine üksikisiku maksimaalne tulumaks on vähenenud 67 protsendilt 43-le ning keskmine ettevõtte maksimaalne tulumaks 48 protsendilt 29-le.

Kui Berliini müür langes ning Ida- ja Kesk-Euroopa siirdus turumajandusele, oli Reagani-Thatcheri poliitika kestnud juba kümme aastat. Eesti jt uued riigid võtsid oma majanduse jalulesaamiseks kasutusele arenenud riikidest hoopis madalamad maksud nii ettevõttele kui ka üksikisikule, ja paljud neist rakendasid mitte astmelist, vaid ühtset tulumaksumäära. Praegu on see keskmiselt 25% tasemel ning teravdanud ELis maksukonkurentsi ja sundinud vanu riike jätkuvalt makse langetama. Sellel on kindlasti oma teene, et ELi majanduskasv on praegu niivõrd hea.

Arvestades ühtse madala tulumaksumäära populaarsust investorite silmis, jälgib maailm ilmselt teraselt Eestist tulevat signaali, et kaks juhtivat erakonda soovivad kehtestada astmelise tulumaksu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:11
Otsi:

Ava täpsem otsing