Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
LHV läheb oma teed, Lõhmust kaasa ei võeta
Äripäeva toimetuse arvates tahavad investeerimispanga Lõhmus, Haavel & Viisemann ehk LHV partnerid tõrjuda kõrvale Rain Lõhmuse, et võita oma ärile tagasi klientide usaldus.
Eelmisel reedel teatas LHV, et firma jaguneb kaheks: Rain Lõhmusele ja Andres Viisemannile jäetakse Balti jaeturu tooted ja teenused, teised partnerid aga grupeeruvad omaette ja võtavad endale Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõttekliendid. Ehk esimestele jääksid standardiseeritumad pangatooted Eesti lähiregioonis, viimastele aga suuremat kliendiusaldust vajavad, nn customer tailored teenused Eestist kaugemal.
Rain Lõhmust ei soovita enam oma kampa - arvatavasti USAs poolelioleva kohtuprotsessi tõttu, kus Lõhmustki ähvardab süüdistus.
LHV meeskonnas olid ja on kahtlemata oma ala profid - nad teavad rahast, väärtpaberitest, tuletisinstrumentidest peaaegu kõike. Võrdlemisi osav oli ka avaldamisele tuleva börsiinfo väljapeilimine Kristjan Lepiku ja Oliver Peeki poolt, mis võimaldas teenida kuni sada miljonit krooni ebaseaduslikku tulu. Rain Lõhmus pidi petuskeemist teadma, kui tema raha kasvas vähem kui seitsme kuuga viis korda, 2 miljonilt 9,7 miljonile dollarile. Kui ta ei olnud teadlik, siis pidi ta olema rumal ülemus ja omanik, mis on samuti põhjus temaga koos mitte äri teha.
Kui Rain Lõhmus veel Hansapangas töötas, palus küsitleja ühes raadiointervjuus tal ennast ühe sõnaga kirjeldada. Lõhmus iseloomustas ennast omadussõnaga smart - "terane". Kahtlemata oli võrdlus tabav. Lõhmus on lahtise peaga, samas mitte mingi panganduse range triibuline "ülikond", vaid ka värvikas seltskonnategelane. Smart'ilt smart'ile liikusid USA kontodel ka raha ja aktsiad, kasvatades nende omanike rikkust nagu võluväel.
Mida Kristjan Lepik, Oliver Peek ja Rain Lõhmus nähtavasti ei teadnud, oli see, et USA väärtpaberijärelevalve ei mõista nalja - mitte nii, nagu sumbuvad asjad Eestis. Meie omaaegne väärtpaberiinspektsioon polnud selgelt tasemel - küll ei võimaldanud kehtivad seadused midagi ette võtta, küll oli oma tegevusetusele mingi muu õigustus varnast võtta. Praegune finantsinspektsioon samuti erilise agarusega silma ei paista, sest Eesti väiksust arvestades vähemalt tuhat korda mastaapsem asi - kuidas omandas Ain Hanschmidt suurosaluse Tallinkis - kontrollorgani huvi ei pälvinud.
Ent pangakliendid tunduvad teadlikumad olevat, mis on sundinud LHVd samme astuma, et investeerimispangale usaldust tagasi võita. Näiteks turvafirma Akropolis ju keeldus LHV teenustest pärast skandaali.
Kohe pärast Kristjan Lepiku ja Oliver Peeki juhtumi ilmsikstulekut püüdis LHV end nendest töötajatest distantseerida: tegutsesid omal initsiatiivil, pangal pole sellega midagi pistmist jne.
Nüüd lahkub aga see osa firmast, mis kasumit tõi. See näitab, kes on jõupositsioonil ja kes kellest lahku tahab lüüa. Jutt üha paremast klientide teenindamisest ja laienemisest on fassaad, mille taga on selgelt eelmisel sügisel lahvatanud skandaal. Ühtlasi on Lõhmuse partnerid andnud hinnangu Lõhmuse osalusele selles loos.
Autor: ÄP