Ajalehed naudivad reklaami toel kiiret kasvu

Meediaanalüütik Toomas Leito hinnangul suurenes selle aasta seitsme kuu reklaamimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6 protsenti ning reklaamikäive 17 protsenti ehk ligi 30 miljoni krooni võrra. Eesti ajalehtede reklaamimaht kokku on hetkel 194 miljonit krooni aastas.

Kõik suuremad Eesti päevalehed nimetavad oma tulemusi hiilgavaks, tegevjuhte rõõmustab kasvanud reklaamitulu.

Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtovi sõnul on ajaleht saanud kasu tänu turu üldisele arengule, kuid on võitnud ka turuosa. "Majanduslikult on lehel nii hea aeg, et sellist ei mäletagi," sõnas Rõtov.

SL Õhtuleht nimetab suurenenud kasumi alustalaks samuti kasvanud reklaamimüüki.

"Pea 11 miljoni kroonine poolaastakasum on tõeliselt hea tulemus ja me jääme sellega rahule. Reklaam on peamine põhjus, mis muu. Samas on hea tõdeda, et tellimusi on meil ka rohkem müüdud," sõnas SL Õhtulehe juhatuse esimees Kristjan Mauer.

Äripäev oli Postimehe kõrval teine leht, mille kasum on aastataguse ajaga võrreldes kahanenud. Peatoimetaja kinnitab, et suurenenud kulud peegeldavad uusi investeeringuid.

"Käive ja kasum liikusid planeeritud mahus. Suuremaks investeeringuks on edukalt käivitatud reedene ÄP2. Varasemast rohkem on suurenenud ka palga- ja muud tööjõuga seotud kulud," sõnas Rõtov.

Postimehe peadirektor Erik Roose mainis, et Postimees vähendas ettekavatsetult selle aasta kasumiplaani seoses uute investeeringutega eeskätt venekeelsesse väljaandesse ja Postimees Online'i.

"Esimese poolaasta puhaskasum oli ligi 4 miljonit krooni, mis oli planeeritust pea poole parem. Seega peab esimese poolaastaga väga rahule jääma, sest hoolimata uutest kuluüksustest olime plaanitud kasuminumbrist tublisti eespool. Selle peamine põhjus oli jätkuvalt kiiresti arenev reklaamiturg ning Postimehe kasvav turuosa," muheles Roose.

Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk ütles, et juba viiendat aastat järjest on lehe järgmise poolaasta tulemus olnud eelnenust parem. "Sümpaatne ju, et selline trend nii ühtlaselt jätkub," rõõmustas Kokk.

Lehetoimetused on veendunud, et uued veebiväljaanded võimendavad lehtede edu.

Äripäeva sügisest käiku minev uus võrguväljaanne muudab lehe dualistlikuks, kus päevauudised on saadaval internetist ning uurivad ja kommenteerivad lood saab paberilt.

"Tegemist on täiest uut laadi lähenemisega lehe tegemisse. See, et lehed liiguvad tasapisi veebi, on selge, kuid eraldada veebi ja paberlehe materjalid täielikult on revolutsiooniline. Eestis kindlasti," sõnas Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov.

Eesti Päevalehe peadirektori Aavo Koka hinnangul mitmekesistab võrguväljaanne lehelugejate hulka. "Uue online'i mõju on praegu veel vara hinnata," sõnas Kokk.

Rõtov usub, et pikas perspektiivis võtab võrguväljaanne iga ajalehe juures suurema rolli ning paberleht hakkab taanduma. "Seis on selline, et 50aastased ei ole eriti altid minema veebi lehte lugema ning 20aastastele on raske lehetellimust müüa," ütles Rõtov. Samas usub ta, et lähema 5-10 aasta jooksul domineerib siiski paberil ilmuv informatsioon.

Postimehe peadirektori Erik Roose sõnul pole seni Eestis tehtud ühtegi piisavalt pikka perioodi hõlmavat uuringut, mis näitaks, kuidas veebiväljaanded lehelugemist mõjutavad. "Fakt on, et vähemalt tiraažidele pole veebiväljaanded mõju avaldanud," sõnas Roose.

"Praegu ei saa küll väita, et SL Õhtulehe lugejaskond internetikasutajate hulga suurenemise läbi kannatanud oleks," nõustus SL Õhtulehe juhatuse esimees Kristjan Mauer Postimehe peadirektoriga.