Lõuna-Eestit saastavad soojatootjad ning ajast ja arust prügimäed

Ketlin Priilinn 30. august 2006, 00:00

Valgamaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialisti Kersti Nurmetalu sõnul pole nende maakonnas suuri saastajaid tööstusettevõtteid. "Näiteks Valgas on mööbli- ja lihatööstus," ütleb ta. "Neil endil pole väljalasku, heitvee annavad üle ASile Valga Vesi."

Põlvamaa keskkonnateenistuse keskkonnakorralduse ja vee peaspetsialist Meelis Järvemägi sõnul on veesaaste poolelt Põlvamaal suurimaks saastajaks Põlva linn koos olemasoleva tööstusega.

"Põlva linna heitveekoormusest annab üle poole OÜ Põlva Piim Tootmine," nendib Järvemägi. "Maakonnas on veel paar suuremat tööstust, mis heitvee suublasse juhtimisel mõju avaldavad - nendeks on Arke Lihatööstus ja Wõro." Järvemägi sõnul opereerib ning tegeleb Põlva linnas reoveepuhastusega alates sellest aastast AS Põlva Vesi, Räpinas aga Revekor, lisaks juhib heitvett suublasse AS Räpina Paberivabrik.

Põlvamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialisti Rein Kalle sõnul on nende maakonna peamisteks õhusaastajateks autotransport ning selle kõrval mitmesugused paiksed saasteallikad, nagu katlamajad, bensiinijaamad, puidutööstus- ja põllumajandusettevõtted.

"Paiksetest saasteallikatest väljapaisatavad saasteainete kogused on maakonnas väikesed," ütleb Kalle. "Põhjuseks on asjaolu, et siin puuduvad suured tööstusettevõtted ning kõige levinumaks kütuseliigiks on maagaas, mille põlemisel eraldub saasteaineid väikestes kogustes."

Kalle selgitab, et maagaasiga köetakse nii Põlva ja Räpina linna kui ka mitmete maa-asulate keskkatlamaju, samuti on gaasikatlad paljudes korrusmajades. "Teine oluline kütteliik on puit ning puidujäätmed, millega lahendatakse ka puidutöötlemisettevõtete jäätmeprobleemid," ütleb ta. "Masuudi, kivisöe ja põlevkivi kasutamine on kahanenud miinimumini."

Põlva vallas Adiste külas asuvasse prügilasse ladestatakse Kalle sõnul Põlva maakonnast kogutud jäätmed.

"Prügila väravahind on käesoleval aastal 470 kr/t, millest 244 krooni moodustab saastetasu jäätmete ladestamise eest," räägib Kalle. "Saastetasu maksab ja arvutab prügila käitaja." Kalle ütleb, et prügilasse ladestatakse aastas ligikaudu 4000 tonni jäätmeid. "Seoses saastetasu määrade tõusuga on aasta-aastalt tõusnud ka prügila käitaja poolt makstavad saastetasud," lisab ta. "Adiste prügila on tänapäeva keskkonnanõuetele mittevastav ja suletakse hiljemalt 16. juulil 2009. Uue prügila rajamist lähedale ei kavandata, samuti ei ole plaanis olemasoleva prügila laiendamist või põhjalikumaid ümberkorraldusi."

Tartumaa keskkonnateenistuse avalike suhete nõuniku Marit Suurväli sõnul on Tartumaa saastavast tööstusest suhteliselt vaba. "Saastetasu maksjaid muidugi on, aga nende poolt keskkonda paisatava saaste hulk ja kontsentratsioon on looduse poolt n-ö allaneelatav," kinnitab Suurväli. "Alates 01.01.2006 jõustus uus keskkonnatasude seadus, mis tõstab aastase saastetasu COd õhku paiskavatele ettevõtetele pea kahekordseks, mis kindlasti innustab soojatootjaid oma filtrisüsteeme kiiremini moderniseerima."

"Erinevat liiki ettevõtete saastekoormus ei ole keskkonna seisukohast sisuliselt võrreldav, sestap ei võtaks ma meie saastetasude maksjate nimistut kui saastajate "edetabelit"," rõhutab Suurväli, lisades, et keskkonnateenistuse spetsialistidele on tülikamad partnerid väikesed ettevõtted, kelle tootmisvõimsus on väike ning ka saastetasu aastas pole üldse märkimisväärne summa, kuid kellel pole samas ka teadlikkust ega vahendeid keskkonnakaitse meetmetesse investeerida.

Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe nimetab maakonna ühe probleemina, et ASi Võru Vesi reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist.

"Praegu on projekteerimine töös," ütleb ta. Poltimäe märgib, et Võru Juustu tehnoloogiliste äparduste korral võib sattuda nende biotiikidesse suurema kontsentratsiooniga reovett, mille tagajärjel võib ümbruskonnas levida ebameeldivat lõhna.

"Oluline saastaja on veel Ragn-Sellsi halduses olev Räpo prügila, mis häirib ümberkaudseid elanikke samuti ebameeldiva haisuga," rõhutab Poltimäe. "Kuna Räpo prügila on euronõuetele mittevastav, siis see suletakse hiljemalt 16. juuliks 2009."

Igasugune tootmine tekitab paratamatult teatud koguses saastet, on see siis vee-, õhu- või mingi muu saaste.

Ühiskonnas on olemas aktsepteeritud saastenormid, kuid ka nende saastenormide piiridesse jäämisel tuleb ettevõttel ikkagi saastetasusid maksta. Võrreldes saastemaksudega kaks-kolm aastat tagasi, on saastetasud tõusnud mitmeid kordi. See tähendab tootjale, et sama saastatuse taseme juures maksad kolm korda rohkem.

Oleme probleemist teadlikud ja tegelenud sellega pidevalt viimased paar-kolm aastat. Loomsete jäätmete jaoks on meil leping Valga Lihatööstusega, kes veab regulaarselt jäätmed ära.

Paberi- ja plastijäätmed korjame kokku ja nende äraveoks on leping OÜga Põlva Heakord. Õhusaastet meil ei teki. Probleemid on reoveega, kuna asukoha iseärasuse tõttu ei ole võimalik kasutada kohaliku omavalitsuse puhastusseadet.

Arke Lihatööstus on püüdnud hoida veetarbimist kontrolli all ja hoolimata toodangu mahu pidevast suurenemisest ei ole viimastel aastatel tööstuses tarbitava vee hulk suurenenud.

Kuna aga korralike puhastusseadmete ehitamine on küllaltki kallis lõbu ja ühel ettevõttel eraldi ei ole see majanduslikult otstarbekas, oleme pöördunud abi saamiseks ka kohaliku omavalitsuse ehk Kanepi vallavalitsuse poole.

Arke Lihatööstus on mitmel korral kohtunud omavalitsuse juhtidega ja arutanud probleemi olemust. 2005. aastal lasime teha uuringud firmal Tartu Keskkonnauuringud. Pärast seda pöördusime projekteerijate poole ja käesolevaks ajaks on meil olemas Põlgaste reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekt, mis on tehtud firma OÜ Alkranel poolt. Nüüd tuleb leida moodused, kuidas projektile rahaline kate saada.

Edasi ongi firma ees kaks võimalikku lahendust. Kas leiab vald võimalusi meid abistada ja ehitada Põlgastesse üks korralik reoveepuhasti või paluda abi Euroopa Liidu fondidest ja kohandada tänapäeva nõuetele vastavaks endine puhastusseade.

Oleme oma tegevustes alati püüdnud keskkonna saastamist maksimaalselt vähendada ning teinud selleks kõik endast oleneva.

Näiteks oleme saastava kütuse pealt läinud üle gaasi kasutamisele ning 30% soojuse kogutoodangust toodame puuküttekateldega. Püüame soojuskadusid vähendada trasside ehitamisega.

Tulevikus plaanime üle minna heliisoleeritud torude kasutamisele - seegi on kaudselt seotud saastamise vähendamisega, kuna sellisel juhul ei tarvitse me enam nii palju soojusenergiat toota.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:19
Otsi:

Ava täpsem otsing