Rahapesu tõkestamine liigub tühikäigul

"Minu hinnangul ei saa süüdimõistvate otsuste vähesuse põhjuste seas alahinnata hetkel kehtivat nõuet, mille kohaselt tuleb tõendada eelkuritegu ja selle seos kurjategija käsutuses oleva varaga. Enamasti on seda isegi ilmselgete rahapesujuhtumite korral väga keeruline või võimatu teha," nentis rahandusminister Aivar Sõerd.

Isiku süüdimõistmiseks rahapesus tuleb tõestada eelkuritegu ehk musta raha päritolu. Kui näiteks isik paneb kuritegelikul teel saadud raha offshore-firmasse, et selle kaudu tasuda oma kalli luksusauto liisingumakset, siis on väga raske tõendada, millise konkreetse kuriteo tulemusena liisingumakse tasumiseks kasutatud raha saadi, rääkis rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra. "Näiteks peaksid õiguskaitseorganid tõestama, et kuritegelik raha oli saadud konkreetse narkotehingu või väljapressimise tulemusena."

Vahtra näeb lahendust rahvusvahelistes siduvates õigusaktides, näiteks Strasbourgi uuendatud konventsioonis, millega Eestil tuleb liituda.

"Strasbourgi uuendatud konventsioon lubab seda, et kui isiku kuritegelik eluviis on tõestatud, ei pea tõestama, millisest konkreetsest süüteost mingid vahendid pärinevad, näiteks milline osa varast on saadud autovargustest, milline osa narkootikumidega kaubitsemisest või milline tulu muul moel," kommenteeris Sõerd.

Lisaks on oluliseks muudatuseks rahapesu tõkestamise aspektist pööratud tõendamiskohustuse sätestamine, mille puhul peab süüdimõistetu tõendama, et tema vara ei ole kuritegelikku päritolu, märkis Sõerd.

Järgmisel aastal on Eestisse oodata Euroopa Nõukogu ekspertkomitee visiiti, mille järel koostatakse avalik raport.

"Kui raporti järgi on Eestis rahapesu tõkestamine nigel, siis see puudutab otseselt riigi mainet ja välisinvesteeringuid," rääkis Vahtra.

Rahapesu tõkestamiseks alustas eelmisel kuul tegevust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon, mille esimeheks on rahandusminister Aivar Sõerd. Komisjoni juurde asutati ka rahapesu tõkestamise nõukogu, mis esindab ettevõtjaid.

Suurem osa rahapesuteatistest on seotud ebaharilike sularahatehingutega, suur osa teatistest on seotud ka võimaliku variisiku kahtlusega, nentis Vahtra. Nendest teatistest moodustub kokku 65 miljardit krooni, mis on võrreldav riigieelarve suurusega.

"See aga ei tähenda, et kogu 65 miljardit on rahapesu või muu kuriteoga saadud. Kahtlus leiab kinnitust siiski vaid umbes 10 protsendil juhtudest ning kuna ka see kahtlus tuleb menetluses tõendada, siis lõplik summa selgub siiski alles pärast isiku süüdimõistmist kohtu poolt," märkis Vahtra.

Riigikohus jättis eelmise aasta suvel jõusse Tallinna linnakohtu otsuse, millega langetati otsus viiele mehele, kellest kaks olid kohtu alla antud rahapesu paragrahvis süüdistatuna.

Denis Beliakov sõlmis lepingud kahe maasturi (maksumusega 885 249 ja 778 846 kr) liisimiseks. Lepingute sõlmimiseks kasutas ta võltsitud palgatõendeid. Lepingujärgseid makseid tasus Beliakov liisingufirmale kas sularahas või oma abikaasa arvelduskontolt.

Ka Andrey Mikhaylov sõlmis lepingud kahe sõiduauto - maksumusega vastavalt 623 194,30 krooni ning 785 192,61 krooni - liisimiseks. Lepingute sõlmimiseks kasutas temagi võltsitud palgatõendeid. Lepingujärgseid makseid tasus ta liisingufirmale sarnaselt Beliakoviga, kas sularahas või oma elukaaslase arvelduskontolt.

Maksupettuseks värbasid Denis Beliakov ja Andrey Mikhaylov OÜ Landoil juhatuse liikmeks Sergei Saltõkovi, kes ei olnud äriühingu tegevusega kursis ega vallanud ka raamatupidamisdokumente. Beliakov ja Mikhaylov esitasid maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel tasuti 2,7 miljoni krooni võrra vähem käibemaksu ja 5,2 miljoni krooni võrra vähem tulumaksu.

Veel esitasid Beliakov ja Mikhaylov käibedeklaratsioonides valeandmeid variisikuks värvatud OÜ Anter Group juhatuse liikme Voldemar Smirnovi kaudu, mille tõttu tasuti 1,3 miljoni krooni võrra vähem käibemaksu ja 3,02 miljoni võrra vähem tulumaksu. Juri Andone oli vahendaja, kes aitas Beliakovil ja Mikhaylovil variisikuid leida.

Saadud rahaga tegid Beliakov ja Mikhaylov tehinguid, sõlmides kumbki kapitalirendilepingu ja kasutusrendilepingu autode liisimiseks, mille eesmärgiks oli selle vara tegeliku omaniku ning ebaseadusliku päritolu varjamine.

Rahapesuga tegelenud Beliakovi ja Mikhaylovit karistas kohus viieaastase vangistusega, millest kohe tuleb ära kanda kolm aastat, ülejäänud kaks aastat tuleb neil kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kohus mõistis Beliakovilt ja Mikhaylovilt ühiselt maksu- ja tolliameti kaudu riigi kasuks välja 12,4 miljonit krooni.

"Igal juhul tuleb nii viidatud konventsiooni kui ka kehtiva karistusseadustiku järgi ära tõendada, et vara pärineb kuriteost. Nii et ka see konventsioon ei ole mingi imerelv ja tegelikult ei ole meil juba praegu takistust minna vastava kaasusega kohtu ette," kommenteeris justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Martin Hirvoja. Praegu ei ole seda konventsiooni veel ükski riik ratifitseerinud ja see ei ole jõustunud, lisas asekantsler.

Tema hinnangul seisab rahapesukuritegude avastamine uurimisvõimekuse taga, mis on politsei pädevuses. "Politseil tuleks hakata tööd tegema. Meil on kõiksugu prokurörid olemas, kes ootavad politsei järele," nentis Hirvoja.

Eelmisel aastal lahvatanud skandaali järel, kus USA rahandusministeerium süüdistas kaht Läti panka rahapesus ja soovitas USA pankadel nendega arveldused katkestada, on Läti oma mainet oluliselt parandanud.

Karmistunud tingimustest kõneleb ka Läti raha- ja kapitaliturgude komisjoni statistika, mis näitab mitme mitteresidendi kontode üleviimist Läti pankadest Leedu ja Eesti pankadesse. Läti kommertspankade assotsiatsiooni juht Teodors Tverijonis põhjendas seda läinud nädalal Läti majanduslehele Dienas Bizness kui Läti rangemate pangandusseaduste tulemust. Viimased on sekeldusi põhjustanud ka Lätis äri ajavatele Eesti firmadele.

Möödunud kuul tühistas USA sanktsioonid Multibanka vastu, mis oli üks mullu rahapesukahtluse alla sattunud kahest Läti pangast, ning tunnustas Läti valitsuse jõupingutusi rahapesuvastases võitluses.

"Mul on hea meel, et USA ametivõimud võivad nüüd Lätit teistele riikidele eeskujuks seada," ütles USA suursaadik Lätis Catherine Todd.

Sanktsioonid teise Läti panga - VEF Banka - suhtes jättis USA aga jõusse. Panka süüdistatakse konfidentsiaalsete pangateenuste osutamises mitteresidentidele ning adekvaatsete kontrolliprotseduuride puudumises rahapesu tuvastamiseks. 2005. aasta USA välisministeeriumi ülevaates maailma suurima rahapesuriskiga riikidest sai Läti ELi maadest halvima hinde.