Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Energia hakkab elektrit müüma otse börsi kaudu

Gert D. Hankewitz 31. august 2006, 00:00

"Täna (eile - toim.) hommikul saime lepingule lõplikult alla kirjutatud," ütles Eesti Energia värske juht Sandor Liive telefonis, kommenteerides äsja tehtud ühe miljoni euro ehk ligi 15,6 miljoni kroonist väljaminekut Põhjamaade elektrimaaklerfirma Soliduse ostuks.

Õigemini võib see summa aastate jooksul natuke kasvada, kuna lõplik hind sõltub Solidiuse järgnevate aastate majandustulemustest. "Noh selline on suurusjärk, jääks selle juurde, see pole just avalik info," ütles Liive, hoidudes ütlemast, kui suureks summa kasvada võib. "Omandasime põhimõtteliselt selgelt toimiva firma, kes on Nord Pooli liige, ja nii saime ka teadmised, kuidas võõral turul toimetada," lisas Liive.

Nii on Eesti Energial Solidiuse kaudu Põhjamaade elektribörsi liikmena vabad käed alustada elektri müüki aasta lõpus valmis saava Eesti-Soome elektrikaabli vahendusel Soome ja ka Norra ning Rootsi turule. "Nord Pool töötab ju kõikides Põhjamaades ja seal saame meiegi elektrit müüa," kinnitas Liive.

Arvestades, et kaabli läbilaskevõime aastas on 2 TWh ning Soome elektrituru maht on 85 TWh, ei saa Liive sõnul arvestatavast turuosast juttu olla. "Eesmärk on see kaabel elektrit täis panna," iseloomustas ta plaane.

Liive arvestas, et aastaga saab Solidiuse ostuks tehtud investeeringu kindlasti tagasi. "Siiski vaatame pigem, mitme aastaga 100 miljonit eurot maksva merekaabli investeeringu tagasi saame," ütles Liive ning lisas küsimuse ennetamiseks kohe, et Eesti tarbijale elektri hind ei tõuse. "Elektri hind ei muutu. Pigem peaks Eesti Energia uued turud andma eestlasele kindlust, et me suudame elektrit ise toota ega pea toetuma naaberriikidele," märkis firma juht.

Soomes on elektri turuhind Eesti omast mitu korda kõrgem ning see tõotab Eesti Energiale suuremat kasumit. "Avatud turul mõjutavad hinda mitmed tegurid. Soomes on hind viimasel ajal kõrge sellepärast, et sademeid on vähe ning hüdroelektrit ei saa eriti toota," põikles Liive kõrvale küsimusest, kuivõrd ahvatlev on omahinnast kolm korda kõrgema hinnaga elektri müük Soome ning kuidas see edaspidi Eesti Energia kasumit kergitab.

Selle asemel kinnitas Liive, et Solidiuse ost ei jää kindlasti viimaseks, tegemist on vaid esimese sammuga. Mis firmadest Eesti Energia veel huvitatud on, ei tahtnud Liive öelda. "Aga ütleme nii, et järgmistest tehingutest saab rääkida siis, kui need on tehtud."

Mais Harku vallas ehitama hakatud Balti riikide ja Soome elektrisüsteeme esmakordselt ühendama hakkav Estlinki kaabel koosneb mere- ja maakaablist. Kokku valmistatakse Eesti ja Soome vahele elektriühenduse rajamiseks 210 kilomeetrit kaablit. Kaabli esmane eesmärk on varustada Põhjamaade elektriturgu Baltimaades toodetud elektriga. Estlinki projekti osanikeks on Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvos Energija Baltimaadest ning Pohjolan Voima ja Helsingin Energia Soomest.

Suvel ridamisi hinnarekordeid löönud Põhjala elektribörsi Nord Pool toimimisega on rahul vaid rekordkasumeid teenivad elektritootjad. Oktoobris tulevad kokku Põhjala energiaministrid, et arutada ühtsel elektribörsil vajalikke muudatusi. Piirkonna energiamahukas suurtööstus paneb aga lootusi merekaablitele, et lisanduva konkurentsiga hindu alla tuua.

Esimese kuue kuuga kerkis elektri hind Põhjala elektribörsil üle 60% ning augustis löödi üks hinnarekord teise järel. 22. augustil käis talviste tarnelepingute hind ära tasemel 87,2 eurot megavatt-tunnist.

Süüdi on kuum ja kuiv suvi, mis on Põhjala hüdroelektrijaamade veevarud kokku kuivatanud. Odav vee-energia on tulnud asendada kallimate alternatiividega ajal, mil ka nafta ja gaasi hinnad rekordeid löövad. Lisaks on Rootsi Forsmarki tuumaelektrijaama juulikuise rikke tõttu pooled Rootsi reaktorid kontrollimiseks seisatud. Viimaste päevade sajud on toonud leevendust, kuid märkimisväärseks hinnalanguseks oleks vaja väga pikka ränka sadu - Põhjala saab üle poole elektrist hüdroenergiast.

Kriitika rekordkasumeid teenivate elektrifirmade aadressil on järjest teravam. "1996. aastal läbi viidud elektrituru liberaliseerimine on läbi kukkunud," ütleb energiaanalüütik Roger Fredriksson. "Seadusandjad on jätnud turu tuulte pillutada. Praegu määrab vaid elektritootjate häbitunne, kui suure kasumi nad välja võtavad. Ja häbitunnet ei paista neil olevat." Suurima kasumi - hinnanguliselt ca 35 miljardit Rootsi krooni - peaks tänavu saama Rootsi riigile kuuluv Vattenfall.

Juuni lõpus avaldas Rootsi energiaküsimuste eest vastutav minister Mona Sahlin päevalehes Dagens Nyheter artikli, kus tõdeb, et loodetud konkurentsi asemel valitseb Põhjala elektriturul täna oligipol ehk paari suure firma diktaat. "Uuringud näitavad, et kontsentratsioon Põhjala elektriturul on liitumiste ja ülevõtmiste tagajärjel jõudnud tasemele, kus see ei ole enam probleemitu," kirjutab minister ja paneb ette rea muudatusi.

Üks puudutab ka Põhjala elektribörsi, kus praegu kujuneb hind kõige kallima toomisviisi ehk fossiilkütuste järgi, olgugi et suure osa moodustab vee- ja tuumaenergia. Selline olukord on soodne hüdro- ja tuumaelektrijaamu omavatele elektritootjatele ning kriitikute sõnul ka nende suurte kasumite põhjus.

Põhjamaade energiabörsil Nord Pool tehti eelmisel aastal tehinguid 55,2 miljardi euro (863,7 miljardi krooni väärtuses). Börsil kaubeldakse füüsilise elektrienergiaga, aga ka tulevikutehingute vormis. Börsil on 336 liiget, kes teevad börsil tehinguid või vahendavad sinna klientide tehinguid. Jäme ots on börsil liikmete arvu järgi Norra ja Rootsi ettevõtete käes (vastavalt 44 ja 29 protsenti liikmete arvust), kuid ei puudu ka osalised sellistest eksootilistest maadest nagu Bermuda, Kaimanisaared ja Malta. Balti riikidest on vaid Leedust börsil üks liige. Lisaks tehingute tegemisele ka arveldatakse börsi kaudu.

Uueks tooteks börsil on Euroopa Liidu CO2 saastekvoodid, millega tehti läinud aastal tehinguid pea 128 miljoni tonni eest. Selle toote osas leidus börsil 64 osalist 11 riigist.

Nord Pooli kundedeks pole ainult elektritootjad ja suurtööstused, aga ka jaotusvõrgud, elektri jaemüüjad, maaklerid ja investorid. Elektri hinda saab tehingute vormis kokku leppida 2011. aastani. Soliduse omandamine ja merealuse kaabli rajamine Soome avab ka Eesti Energiale Skandinaavia energiaturu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:13
Otsi:

Ava täpsem otsing