Maksuamet nõuab pankrotis suhkruvahendajalt 81 miljonit krooni

Eilseks oli maksuameti hagi Pärnu maakohtus jõudnud esimese istungini. Kohtunik Ingrid Hallas ütles, et poolte taotlusel lükati istungit pidevalt edasi. Vaidlus käis selle ümber, milline kohus hagi läbi vaatama peaks. "Eks näis, kui nad täna kohale tulevad, mis nad räägivad," sõnas kohtunik eile vahetult enne kohtusaali minekut.

Võtmetegelasteks Bumilleri kohtuasjas on maksuameti erimenetluse talituse peajurist Margit Kikas, Bumilleri pankrotihaldur Kiur Põld ja advokaadibüroo Siigur, Kõrgesaar & Partnerid advokaat Martin Traat. Maksuamet nõuab riigi nimel üle 81 miljoni krooni ulatuva nõude tunnustamist. Viidates pooleliolevale kohtuvaidlusele, maksuamet eile kommentaare ei andnud.

Advokaat Martin Traat ütles eile õhtul, et menetlus Pärnu maakohtus peatati, kuni halduskohus vaatab läbi kaebuse Bumillerile määratud maksunõudes.

Varasemast on teada, et Bumiller vedas enne Balti riikide ELi astumist üle Eesti piiri ja tagasi rohkem kui 9000 tonni suhkrut. Äriregistri andmetel kuulus valmisfirmade müüjalt Kermonilt ostetud Bumiller leedulasele Arturas Nersesianasele, ettevõtte juhatuses oli tema kõrval ka Raplamaa mees Eduard Ovtšarov.

Kurioosse näitena tõi Bumiller rongitäie suhkurt Valgas üle piiri 30. aprillil 2004, pärast 1. maid viis aga oma suhkrurongi jälle tagasi. Kuna suhkrut vahendanud Bumiller juba 2005. aasta märtsis pankrotistus, käivitas prokuratuur kriminaalasja.

Prokurör Laura Vaigu sõnul hakati uurima maksejõuetuse tahtlikku tekitamist.

Bumillerit peeti Altromax Grupi järel mahult teiseks suhkruimportijaks, kuni maksu- ja tolliamet leidis, et magusatootja Kalev oli jätnud deklareerimata 15 600 tonni suhkrut. Kalev vaidlustas saadud maksunõude.

Taškendi elaniku Oybek Musajevi Altromax Grupp teenis 2004. aastal ligi 222 miljoni kroonise käibe juures 76 miljonit krooni kasumit. Enne hinnatõusu tõi see firma Eestisse 14 000 tonni suhkrut. Mullu ostis Altromax üle poole Poola maiustustetootjast Dagny ning investeeris raha seadmetesse, 123 miljoni kroonise maksunõude kaebas aga kohtusse.

Põllumajandusminusministeeriumi näpunäidete kohaselt saatis maksu- ja tolliamet laotrahvi teated 39 ettevõttele ligikaudu 89 miljoni kroonises summas. Ameti enda riskianalüüsi tulemusel leiti deklareerimata varusid 12 miljoni krooni ulatuses, mis seejärel samuti maksustati. 30 ettevõtet on laotrahvi ära maksnud ja neilt on riigile laekunud ligikaudu 9,7 miljonit krooni.