Iga täispuugitud magu tahab loputust saada

Eesti teise kvartali majanduskasv on 12%. Hurraa? Ütleks hoopis nii, et peaksime tasapisi murelikuks muutuma.

Äripäeva toimetus leiab, et Eesti majanduse magu on suurest ahmimisest liiga välja veninud ja varsti on oodata kokkutõmbumist.

Äripäev on alati olnud optimistide ridades. Kirjutasime 10%-lisest majanduskasvust juba siis, kui enamik seda utoopiaks pidas. Ja rõõmustasime koos kõigiga, kui see kätte jõudis.

Oleme ka alati vastu nende nutule ja halale, kes kutsuvad üles ettevaatlikkusele. Esihalaja Eesti Pank on meis ikka vastuväiteid tekitanud, nagu ka kõik ettepanekud kunstlikult kasvu aeglustada. Kuid see ei tähenda, et me ei näeks varjupoolt.

Aastaid oleme ahminud heade majandusreformide mahlaseid vilju. Madalad maksud, odav laenuraha, sotsialismist väsinud autode ja majade väljavahetamine on teinud eestlased rikkamaks ja rõõmsamaks. Ehk majanduskeeles: kasv põhineb sisenõudlusel.

Prassimisega harjub ära. Nagu pika peo ajal vitsutatakse veel natuke rasvast sealiha ja hapukapsast, nii läheb eestlane ja võtab veel natuke tarbimislaenu ja ostab veel mõned asjad. Küll säästa jõuab ka homme, kui majanduskasv on kerkinud 13 või 14%-ni ja palgad koos kõige muuga.

Kuid ka väljaveninud magu hakkab andma märku seedehäiretest. Esiteks kasvab jooksevkonto defitsiit. Teiseks tõusevad hinnad ja koos sellega ka palgad, aga tootlikkus mitte. Tööle saab seegi, kel pole oma ametipostil nõutavaid oskusi ja teadmisi. Eesti majandus on nagu kamp pidulisi, kes tahavad aina rohkem toitu vohmida, aga seda läbi närida enam ei jõua.

Samal ajal ei jaksata ka enam nii palju head-paremat lettidele kanda, kui ära õgitakse. Majandusel pole enam toorainet. Esiteks ei jätku inimesi, kes tööd teeksid. Teiseks vaevab mitut kasvuharjal surfavat majandusharu - elamuehitust, tee-ehitust - materjalipuudus. See hakkab ka kasvu pidurdama.

Kui nüüd jätkata tõsiselt ja ilma seedimisalaste metafoorideta, siis väike šokk ei teeks halba. See lööks mõned asjad taas pisut tasakaalu - pidurdaks hinna- ja palgakasvu ning jahutaks tarbijate kuumavaid päid. Kui inimesed näevad, et dieediajad on kätte jõudnud, lõppeb lisaks laenu- ja tarbimispeole ehk ära ka ablas virisemine, et riik on rikas, aga inimesed vaesed, jagatagu ainult rohkem riigipudi.

Otsa saab ka rumal raha loopimine. Praegu on see mõistetav, et ostetakse kas või Londonis asunud Balti laevandusbörsi hoone säilinud tükke, sest raha pole kuhugi panna. Lõppeb "investeerimine", hakatakse rohkem investeerima.

Ilmselt hakkab langus peale ehitussektorist, kus pole lisaks tööjõule ja materjalidele ühel hetkel enam ka ostjaid. See kaotab ebakvaliteetse tööjõu ja toob inimesed maa peale tagasi.

Äripäev on kõrge majanduskasvu poolt. Tahame vaid öelda, et ainitine otsejoones ülesminek on pannud meid unustama, et ülesöömisele peab majanduses järgnema dieet. Sööme, kuni saame, aga oleme valmis ka homseks. Siis saame pohmellita ärgata.

Autor: ÄP