Eelarve jagamisel kollitab katuserahatont

Pinged võivad kasvada juba sel nädalal, kui jagamisele läheb 5,5 miljardi suurune lisaeelarve, millest rahandusminister Aivar Sõerd soovib kulutada vaid 2,4 miljardit krooni. Võimalus raha juurde saada tiivustab ministreid seda ka küsima. Nii taotleb haridusminister Mailis Reps lisaeelarvest koguni 900 miljonit krooni.

Sellega rööbiti on valitsus põhimõtteliselt heaks kiitnud ka Sõerdi esitatud 2007. aasta riigieelarve eelnõu, millega riigi kulud kasvavad võrreldes selle aastaga enam kui viiendiku võrra rekordilise 74,4 miljardi kroonini.

Ka ministeeriumide järgmise aasta eelarved teevad rekordkasvu, kuid siin on Sõerdi arvutusel eelarve tulud 75,8 miljardit krooni ehk ülejääk, millele ministrid hammast ihuvad, on 1,4 miljardit krooni.

Kõige kindlamalt on kaitstud Riigikogu huvid, mille eelarve kasvab 64 protsenti. Ministritest on kõige edukamalt oma huve kaitsnud rahvaliitlasest põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Tema eelarve kasvab 47 protsenti ehk ligi poolteise miljardi krooni võrra peamiselt tänu Euroopa toetustele.

Järgneb keskerakondlasest siseminister Kalle Laanet 33protsendise ja 1,4 miljardi suuruse kasvuga. Laanet plaanib suure osa rahast kulutada päästjate, politseinike ja piirivalvurite palgakasvuks, mis vajab 336 miljonit krooni. Lisaks tahab Laanet 91 miljonit krooni biomeetriliste reisidokumentide ja operatiivraadiosidesüsteemi rakendamiseks.

Kaitseminister Jürgen Ligi 32protsendise kasvuga ligi 800 miljoni krooni suurune eelarvelisa on seotud kaitsekulude suurenemisega kuni NATO-le lubatud 2 protsendini majanduse sisetoodangust (jäädes siiski veel 1,7 protsendile) ning kulub tehnika ostuks. Näiteks on lähiajal plaanis miinitõrjelaevade hange, mille hind küünib 800 miljoni kroonini.

Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles, et kuigi tema hinnangul ei pea eelarve olema ilmtingimata lahti kirjutatud, siis seda on tarvis teha praeguse äreva aja tõttu.

"Kuna tänavu on olnud süüdistusi, et presidendivalimised ja eelarvest investeeringute saamine võivad mõne ministri juures seotud olla, siis on väga selge soov investeeringute plaan üle vaadata," põhjendas rahanduskomisjoni juhtiv Atonen oma plaani.

Neljapäeval ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik ajakirjandusele, et Reformierakond tahab koos opositsioonis olevate erakondadega eelistada lisaeelarve tegemisel oma hääle Toomas Hendrik Ilvesele lubanud valdasid ning kiusata Arnold Rüütli taga seisvate valdade juhte.

Sotsiaaldemokraatide aseesimehe ja rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori sõnul pole Meelis Atoneni plaanis kontrollida ja kirjutada rahastamiskavad lahti midagi erilist ja selline võimalus on olnud juba aastaid poliitiliseks aruteluks.

Nestor rahustas, et kui investeering on arengukavas kinnitatud ja on mõistlik, siis seda muutma ei hakata. "Kui on objektiivne vajadus investeerida, siis seda ka tehakse, sõltumata sellest, kes seal volikogus võimul on," lisas ta.

Nestor lisas, et need, kes on presidendivalimiste kontekstis oma maailmavaadet muutnud, satuvad rangema kontrolli alla.

Järgmise aasta eelarve on inimesekeskne eelarve, milles kiire majandusareng ja sotsiaalne heaolu on omavahel tasakaalus.

Eelarve positsioon on tänavu kindlasti tugevam, kui see oli aasta varem. Tänu sellele ongi võimalik säästa tulevikule mõeldes ja suurendada riigi rahalisi reserve.