Roheline Heidi

Mullu novembris viiekümnendat sünnipäeva pühitsenud Heidi on sündinud Oulu linnas. Juba lapsepõlves tärkas temas suur huvi looduse ja kõige sellega seotu vastu. Samas on Hautala tunnistanud, et mõtles lapsena küll kõigest muust kui sellest, et temast täiskasvanuna presidendikandidaat saab.

Pöördeliseks sai asjaolu, et ülikoolis maa- ja metsamajandust õppides nägi ta väga lähedalt intensiivpõllumajanduse pahupoolt. See viis ta kokku Soomes tärganud rohelise liikumisega, millega ta ka poliitikasse tuli, kui moodustati Soome Roheline Liit. 1987.-1991. aastani oli Hautala erakonna juht.

Ilmselt poleks Heidi Hautala aga poliitikasse sattunud, kui temast enne poleks saanud taimetoitlast ja suurt taimetoiduhuvilist. Hautala asutas 1974. aastal Helsingis taimetoidurestorani Kasvis, millest sai peagi kultuskoht. Loomulikult hakkasid seal käima ka rohelised aktivistid ning poliitikud. Kultuskohana pidas Kasvis vastu 25 aastat, kuid läks siis kiiresti pankrotti. Hautala tunnistab Dilemmale, et pankroti põhjuseks oli omanike vähene huvi: "Kõigil restorani asutajail ja omanikel oli tollal juba nõnda palju muud tegemist, et restorani peale polnud enam kellelgi aega mõelda. Pealegi oli taimetoitlus hakanud Soomes juba laialdasemalt levima ja taimetoitluse propageerimiskohana polnud restorani enam vaja. Nii ta pankrotti läkski."

Ise vaaritab Hautala taimetoite aga endiselt ja soovitab nii nende tegemist kui ka söömist kõigile teistelegi, eelkõige muidugi oma 25aastasele ajakirjandustudengist pojale. Hautala tunnistab, et ei ole siiski päriselt maha matnud mõtet veel kord ka äri alale siseneda. Millised tema äriplaanid on, jätab naine targu enda teada, kuid kinnitab, et seekordne majandusmaailma tulek oleks eelmisest palju läbimõeldum ja ettevaatlikum.

Nagu igal poliitikul on Heidi Hautalalgi nii pooldajaid kui ka vastaseid, nii toetajaid kui ka teotajaid. Toetajate hulgas on Heidi Hautala poolehoidu leidnud oma kindla sõna ja julge esinemislaadiga. "See naine juba jama ei aja," öeldi mulle korduvalt, kui käisin presidendivalimiste ajal küsimas soomlaste arvamust kandidaatide nõrkuste ja tugevuste kohta. Põhimõttekindlusele viitab kas või selline isiklik tõik, et regulaarselt Berliini (kus elab tema sakslasest elukaaslane) vahet lendav Hautala maksab südametunnistuse rahustamiseks keskkonnaorganisatsioonile Maa Sõbrad (FoE) vabatahtlikku trahvi lennuliikluse hoogustamise eest.

Viimati suutis Hautala aga Soome poliitelus elevust tekitada parlamendi ehk Eduskunna sajanda aastapäeva üritusel peetud kõnes. Seal tundis ta muret demokraatia vähikäigu pärast Venemaal ja sarjas teisi poliitikuid, et need Vene suunal liiga nõrgalt esinevad. See pani teisi poliitikuid rohkem või vähem avalikult nurisema, et Heidi Hautala vales kohas kriitilise sõnavõtuga esines ja sellega kauni peomeeleolu ära rikkus.

Hautala vaieldamatult suurim saavutus pärineb aga hoopis ajast, mil ta oli Soome esindaja Euroopa Parlamendis, sealses roheliste fraktsioonis. Parlamendiliikmed said tollal (1999-2001) ja saavad ka praegu kompensatsiooni reisikulude, infotegevuse ja nõunike palkamise eest. Hautala ei olnud sellistele kompensatsioonidele otse vastu, küll aga nõudis, et kodanikud peavad saama jälgida kompensatsioonide maksmist. Samuti tulnuks Hautala meelest mõelda, kuidas ülisuurteks paisunud kompensatsioone kärpida. Pärast seda, kui Hautala esimesena probleemile tähelepanu juhtis, on paljud teisedki põhjendamatult suurte kompensatsioonide ja nende maksmismeetodi läbipaistmatuse pärast lärmi löönud.

Oma poliitikakarjääriga on Hautala rahul ja soovitab ka Eesti naistel julgemini poliitikas osaleda. "Tuleb lihtsalt välja kannatada need meespoliitikud, kes väidavad, et poliitika rikub ära naiste naiselikkuse," kõneleb Hautala. "Meenub, kuidas paari aasta eest noored Eesti meespoliitikud väitsid, et võrdõiguslikkusseadust pole Eestis vaja, sest loodusseadusest piisab. Naised ei peaks uskuma Eestis levinud seisukohta, mille järgi on igaüks ise oma õnne sepp, vaid võitlema välja seadused, mis tagavad just naistele olulised avalikud teenused ning vähendavad ka meeste ja naiste majanduslikku ebavõrdsust."

Fotod: erakogu

Autor: Arni Alandi