Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lääne-Virumaa ettevõtete TOP

Marko Liibak 14. september 2006, 00:00

Lääne-Virumaa TOPi võitja Bellus Furnitur OÜ on kasumit viimastel aastatel oluliselt kasvatanud, sest investeeringutega on tootmismahud suurenenud.

Ettevõte kasum oli eelmisel aastal 17,4 miljonit krooni, aastal 2004 oli kasum 2,4 miljonit krooni.

"Suureks kasvanud firmat on edasi kasvatada palju raskem kui väikest firmat," räägib Lääne-Virumaal pehmet mööblit valmistava Bellus Furnitur OÜ omanik Rolf Relander. Tema sõnul on vahe, kas panna 100 või 50% otsa 100 miljonile või 50 miljonile.

"Ühemiljonilisest käibest kaks miljonit teha pole eriline trikk, kuid 100 miljonist kakssada teha on juba palju raskem," lisab Relander.

Firma arengu näitajana toob ta välja ka selle, et kui eelmise aasta sügisel oli ettevõttes tööl 100 inimest, siis praegu 205 töötajat.

Tema sõnul on töötajaskonna kasvuga muutunud ka ettevõtte struktuur, infovahetus ning suuremat rõhku on tulnud panna koolitusele.

Aasta tagasi suvel sai valmis üks uus tootmishoone, sel talvel hakati tööle teises uues hoones ning kolmanda tootmishoone ehitust on alustatud. Paari kuu jooksul lisandub Relanderi sõnul ligikaudu 2000 ruutmeetrit tootmispindu.

Sel suvel ostis Bellus tehase Räpinas. "See sai ostetud puhtalt tootmismahtude suurendamiseks, klientuuri sealt kaasa ei saanud," märgib Relander.

Kokku on ettevõte viimasel aastal investeerinud 20-25 miljonit krooni ning suur osa investeeringute raha on tulnud firma kasumist.

Relanderi sõnul on tootmise kasvades probleeme tööjõu leidmisega. Et lähiümbruskonnas teisi pehme mööbli tootjaid ei ole, ei saa neid ka teistelt ära meelitada. Relanderi sõnul on ettevõte ise uute töötajate koolitusega tegelenud. Ta tõi näite, et kevadel, kui oli juurde vaja paljusid töötajaid, üüris firma eraldi koolituse läbiviimiseks eraldi ruumid. Kevadisel koolitusel sai kasutada ka eurotoetust.

Bellus Furnitur OÜ tegevjuht Urmas Aun räägib, et kutsekoolidega on küll püütud koostööd uute oskustöötajate saamiseks teha, kuid seni pole see vilja kandnud. "Tullakse küll ettevõttega tutvuma, kuid sinnapaika see jääbki," lisab ta.

Peamiselt müüb Bellus mööblit Soome, Rootsi, Norra, Lätti ja Eestisse. Protsentuaalselt on Relanderi sõnul kõige suurema kasvuga turg Eesti. "Kui veel paar aastat tagasi me Eestis peaaegu üldse ei müünud ja turg polnud kuigi atraktiivne, siis nüüd on ehitusbuum suurendanud nõudlust ka mööbli vastu," räägib Relander.

Vest-Woodi kasumit kasvatas tootmise automatiseerimine Puidutöötlemisfirmale Vest-Wood Eesti on mitme aasta jooksul toonud edu tootmise automatiseerimine ja tugev panustamine töökeskkonda.

Ligi 404 miljoni krooni suuruse müügitulu juures teenis Rakveres asuv Vest-Wood Eesti eelmisel aastal 37,7 miljonit krooni kasumit. 2004. aastal oli müügitulu 332 miljonit krooni ning kasum 21 miljonit krooni.

Vest-Wood Eesti tegevjuht Torben Porsholdt peab viimaste aastate jõulise kasumi kasvu peamiseks põhjuseks tootmise automatiseerimist ning töötajate arvu on hoitud aastate jooksul stabiilsena.

Hiljuti investeeris ettevõte uude automaatsesse lengide tootmisliini, millega saab toota senisest märksa kiiremini ja vähema tööjõuga. Maksma läks see liin umbes 17 miljonit krooni.

"Väga oluline on ka see, et firmal on väga selge ja kindlalt järgitav visioon ning väga kindlad ja suured plaanid, mida ka väga rangelt järgitakse," räägib Porsholdt. "Ilma selleta ei tasu arengut ja kasvu oodata."

Vest-Woodi uksetehase direktor Priit Koha ütleb, et kuigi tootmine on järjest muudetud automatiseeritumaks, ei tähendada see töökohtade vähendamist. "Pigem vastupidi - töökohti tuleb juurde," kinnitab Koha.

Porsholdt lisab, et tööjõudu hoitakse ja meelitatakse juurde tugeva panustamisega töökeskkonda. Tehase sööklas saab näiteks soodsalt lõunatada, palgad on Lääne-Virumaa keskmisest kõrgemad, kuid täpsemaid summasid ei soovi Porsholdt avaldada.

Uutele töötajatele korraldatakse ka Rakvere kutsekoolis koolitusi. Samuti on eine- ja suitsunurkadesse üles pandud televiisorid, kust saab jälgida tehase käekäiku, plaane ja olulisi teadaandeid. Näiteks pakub ettevõte töölistele veel tasuta transporti Aserist, Kiviõlist, Kundast, Tamsalust, Tapalt ja Roelast.

Vest-Wood on jaotatud 4 tootmisüksuseks, kus töötab kokku üle 700 inimese. Ettevõte toodab välisuksi, viilunguksi ja ukselenge. Eestis turustab tehas oma toodangut Swedoori kaubamärgi all.

Vest-Wood on suurim sise- ja välisuste tootja Euroopas, omades müügiesindusi enamikus Euroopa riikides. Kontserni käive ulatub 400 miljoni euroni. Grupi 14 tootmisüksuses, mis paiknevad Taanis, Rootsis, Soomes, Saksamaal, Ungaris, Austrias ja Eestis, töötab üle 4000 töötaja.

Grupi kõige kiiremini kasvav tehas asub Rakveres.

Ehitusbuum viis Kunda tootmise viimse piirini Ehitusbuum on kasvatanud Kunda Nordic Tsement ASi tootmise viimse piirini, laod on tühjaks müüdud ning tehas huugab täie võimsusega.

"Tänu praegusele majanduse ja ehituse kasvule on ka meil head ajad," kinnitab Lääne-Virumaa TOPis kolmanda koha saanud Kunda Nordic Tsement ASi haldusdirektor Arvo Vainlo. Tootmisvõimsuse kohta ütleb Vainlo, et "rohkem tehasel võimsust ei ole ning nõudluse tõttu on klinkri- ja tsemendilaod pidevalt tühjad."

Suure nõudluse tõttu on ettevõte öelnud üles ka osa ekspordilepinguid, sest Eesti turu nõudluse rahuldamine on primaarne. "Vähem oleme müünud näiteks Lätti ja Soome," märgib Vainlo.

Tehase aastane võimsus on tema sõnul praegu 680 000 tonni klinkrit, millest jahvatatakse 850 000 tonni tsementi aastas. "Selle oleme peaaegu ammendanud," kinnitab Vainlo.

Näiteks mullu müüdi Eestis tema sõnul 500 000 tonni tsementi ning sel aastal peaks see kogus jõudma 600 000 tonnini.

Praegu käib tootmine kahe pöördahjuga, kolmanda klinkri põletamise pöördahi on rekonstrueerimisel. See peaks Vainlo sõnul valmima järgmise aasta märtsiks ning leevendaks oluliselt klinkri puudujääki. "Puudust tunneme uue tsemendiveskist," märgib Vainlo. Kuid seegi probleem peaks lähiaastatel laheneme, sest kavas on püsti panna täiendav tsemendiveski - see peaks plaanide järgi valmis saama ülejärgmisel aastal.

Tsemendi korvamiseks on mõnede ekspordilepingute puhul välismaale müüdud ainult klinkrit, kus see siis tsemendiks jahvatatakse. "Eestisse ainult klinkrit müüa ei saa, sest teist sellist tehast siin ei ole," ütleb Vainlo.

Kuigi nõudlus on ehitusbuumi tõttu laes, on Vainlo sõnul tsemendi tarbimise osas Eestil veel arenguruumi.

Näiteks Eestis tarbitakse aastas ühe inimese kohta 375 kilogrammi tsementi ning Kesk-Euroopa riikides küündib see näitaja 700 kuni 800 kilogrammini.

Põllumajandus lööb taas laineid Lääne-Virumaa näitel saab väita, et aastaid tagasi kiratsenud põllumajandus on jalad alla saanud - 23 Gaselli TOPi jõudnud ettevõtte hulgas on üheksa põllumajandusega tegelevat firmat. Tänavusse kiiresti arenevate ettevõtete TOPi ehk Gaselli jõudis Lääne-Virumaalt kokku 23 firmat. Iseäranis tähelepanuväärne on see, et neist 21 olid täiesti uued tulijad ning vaid kaks on olnud Gaselli TOPis ka varasemal aastal.

Loomakasvatusega tegeleva firma, tänavuse TOPi uustulnuka, Õitseng OÜ juhatuse esimehe Tõnu Kuusmiku hinnangul on üheks oluliseks edu põhjuseks riiklikud toetused.

Toetusrahadega on tema sõnul saanud investeerida nii tootmishoonetesse kui ka seadmetesse. See omakorda on aidanud suurendada toodangut.

Kuusmiku sõnul investeeris Õitseng eelmisel aastal kokku 15 miljonit krooni, sellest kaks miljonit krooni moodustas toetus. Kuusmik lisab, et investeering oli hädavajalik, sest ettevõtte tootmine hakkas keskkonna nõuetele jalgu jääma.

Ka piimafarmi Sarapiku Piim OÜ tegevjuht Anne Kullamägi kinnitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ametist saadavate toetuste soodustavat mõju põllumajanduse arengule. Kuid toetustest olulisemaks peab Kullamägi tugevat töötahet ja head meeskonnatööd. Vaid hea tahtmisega püsib tema sõnul firma konkurentsis, areneb ja kasvab.

Kullamägi räägib, et neil on perefirma, kus ta abikaasaga töötab koos töölistega, kes toimetavad täpselt samamoodi kui omanikud. See motiveerib ja distsiplineerib töölisi ning tekitab tugeva meeskonnatunde, kinnitab Kullamägi ja lisab, et ta enda tööpäevad küünivad tavaliselt 17 tunnini. Kolhoosiaegset mentaliteeti Kullamägi sõnul nende ettevõttes ei tunta - kõik teevad ühtemoodi rasket tööd.

Kullamägi räägib, et edumootoriks on olnud ka motiveeriv palgasüsteem. Igaks aastaks on pandud kindel lüpsinorm ning seda ületades on töötajatel palgatõus garanteeritud. Kullamägi sõnul on nende palgad juba lakke tõusnud - lüpsjad saavad palka 15 000 krooni netos. Palgakulu on küll suur, kuid Kullamägi sõnul pole ta kunagi miinuses olnud.

Küsitlus: Millised on teil ettevõtlust soodustavad tegurid?Rakvere Piiritustehas AS
Rakvere peab oma ettevõtetest väga lugu, eksponeerib neid oma koduleheküljel internetis ja muudes infovahendites. Koostöö linnaga ja maavalitsusega on väga hea.

Markilo OÜ
Ei ole ühtegi takistavat tegurit.

Vitax-T AS
Kindlasti on tootmisettevõtetele soodne asukoht - logistika mõttes (raudtee, Tallinna-Peterburi trass, Tallinna-Kunda-Sillamäe sadamad lähedal).

Viru Elektrikaubanduse AS
Kuna tegutseme kõikjal Baltimaades, siis kahjuks ei oska eraldi välja tuua just Lääne-Virumaal ettevõtlust soodustavaid tegureid.

Palmse Mehaanikakoda OÜ
Hea ühendus välismaailmaga.

Nantecom OÜ
Puuduvad.

Esimene koht - 2004. aastat pessimistlikult alustanud Rööbasteede Ehituse AS lõpetas aasta majandustulemuste järgi Lääne-Viru ettevõtetest teisel kohal.

Raudteede ehituse, hoolduse ja remondiga tegelev Rööbasteede Ehituse AS alustas eelmist aastat tagasihoidlikult, kuid ASi Trendgate uue raudteeterminali ja ASi Sillamäe Sadam uue raudteejaama ehitamine Eestis ning Leedu Raudtee kahe projekti võitmine paisutasid firma käivet ja kasumit.

Teine koht - Briti perefirma filiaal, padja- ja tekitootja Baltic Fibres on viie aastaga tõusnud Lääne-Virumaa edukaimaks ettevõtteks.

2000. aasta alguses ostis briti Robert-Paul Blacki perefirma Trendsetter Home Furnishing Ltd Haljalas pankrotistunud tekstiilifirma Kurt Kellermanni tühjaks jäänud ruumid ning alustas seal padja- ja tekitootmisega. Idee Eestisse tulla sai Trendsetter Frankfurdi messil Toom Tekstiili ja Wendre väljapanekutest, mis tõestasid, et ka siin võib edukalt tekstiilitootmisega tegelda.

"Meil on Euroopa üks moodsamaid tehaseid, kus nii väikse ruutmeetrite hulga pealt tuleb nii palju toodangut," kinnitas Tendsetteri tütarfirma Baltic Fibres OÜ Haljala tehase direktor Janek Haud.

Kolmas koht - tõusuteel olev majandus ja regiooni areng on toonud kaasa ka betoonitootja ASi ALTT kiire arengu. Kui eelmise aasta alguses hindas ettevõte, et sel aastal tuleb ehk juurde võtta 12 inimest, siis tegelikkuses tuleb tööle võtta kaks korda enam töötajaid, mis viib personali arvu üle 100.

Maakonna ettevõtete TOPi pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2005. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2004. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2005. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Koond-TOPis näidatakse ära 50 parima ettevõtte andmed, kõigi TOPis osalejate andmed leiab üldandmete tabelist Äripäeva kodulehelt.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtame 2005. a müügitulu, müügitulu kasvu võrreldes 2004. aastaga, 2005. a maksueelse kasumi, kasumi kasvu võrreldes 2004. aastaga, rentaabluse aastal 2005 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2005.

Iga näitaja põhjal reastatakse ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses annab kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing