Bulgaariale ja Rumeeniale jahe vastuvõtt

Täna avaldab Euroopa Komisjon hinnangu Bulgaaria ja Rumeenia kohta, kus soovitab riigid tuleva aasta algusest Euroopa Liidu liikmeks võtta.

Sellega on Brüssel loobunud ähvardusest, et puudulike reformide tõttu tuleb Bulgaarial ja Rumeenial liitu pääsemisega veel aasta oodata. Küll aga tuleb uutel riikidel leppida võimalike sanktsioonidega, kui reformid takerduvad.

Tegemist on "rängimate liitumistingimustega ELi ajaloos", vahendas eile raporti mustandiga tutvunud uudisteagentuur BBC.

Ühtlasi peavad ranged liitumistingimused rahustama ELi avalikku arvamust, mis leiab, et kord-korralt vaesemaid riike liitu võttes on EL latti järjest madalamale lasknud. Transparency Internationali korruptsiooniindeksis on Bulgaaria samal tasemel Kolumbiaga ning Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksis Rumeenia "peamiselt mittevabade" riikide hulgas.

Rumeenia ja Bulgaaria vajakajäämised puudutavad eelkõige võitlust korruptsiooni, rahapesu ja organiseeritud kuritegevusega. Rahuldavalt pole paigas ka ELi toetusi jagavad institutsioonid ning ei Rumeenia ega Bulgaaria suuda tagada ELi toiduohutusnõuete täitmist.

Pretsedenditu sammuna näeb komisjon oma soovitustes ette, et Bulgaaria ja Rumeenia jäävad Brüsseli järelevalve alla ka pärast täisliikme staatust. Iga kuue kuu tagant esitavad riigid oma edusammudest ettekande ja kui edu pole piisav, on Brüsselil õigus jõustada sanktsioonid. Need võivad olla nii juriidilised kui ka majanduslikud - sealhulgas võimalus jätta välja maksmata kuni neljandik põllumajandustoetustest.

Vabalt ei pääse Euroopa Liidus liikuma ka Bulgaaria ja Rumeenia tööjõud. Eriti äge poleemika on Suurbritannias, kuhu ELi viimase laienemise järel tulvas uutest liikmesriikidest üle poole miljoni inimese. Uue laienemisringi eel on Briti valitsus mõista andnud, et võib seekord piiranguid rakendada.

Bulgaariasse ja Rumeeniasse suhtuvad aga positiivselt välisinvestorid. Rumeenia prognoosib, et välismaiste otseinvesteeringute hulk kasvab tänavu 109 miljardile kroonile läinud aasta 81 miljardilt kroonilt. Bulgaariasse aga tulvavad kinnisvarainvestorid ja suvekodu ostjad üle Euroopa.

Rumeenias aastapäevad tegutsenud Eesti suurima tarkvarafirma Webmedia juhatuse esimees Priit Alamäe leiab, et Rumeeniale tuleks kasuks, kui riik saaks veel kaks-kolm aastat olla ELi kandidaatriik.

"Kandidaadiks olemine paneb survet sisemistele protsessidele, olgu selleks siis asjaajamise kiirus, läbipaistvus või korruptsiooniprobleem," ütles Alamäe. "ELi liikmena sellist survet enam pole ja peamine küsimus on, kuidas raha kulutada." Euroraha tulv rikub lühikeses perspektiivis majanduse sisemise dünaamika, arvas Alamäe.

Webmedia senise käekäiguga Rumeenias on Alamäe enda sõnul "keskmiselt rahul". Peamised probleemid, nagu teistelgi Ida-Euroopa turgudel, on läbipaistvuse ning suhtevõrgustiku loomisega. Tööjõud aga on odavam ja seda on kergem saada kui Eestis, ehkki palgavahed pole siiski enam kordades, rääkis Alamäe. Viimase poolteise aastaga on IT-sektori palgad kerkinud ligi 50%.