Noortefilmid saavad raha küllaga

Kadrioru Saksa gümnaasiumis õppiv noor filmihuviline ja -tegija Mikk Granström leiab, et Eestisse oleks vaja rohkem temaatilisi filmifestivale, kus oleks noortel võimalik näidata omatehtud filme ja huvilistel vaadata. N-ö peavoolu festivalidel jääb hulk filme lihtsalt korraldaja subjektiivse otsuse tõttu kõrvale. Nii jõuavad publikuni vaid need filmid, mis on korraldajale meeldinud.

Paljud alternatiivse suunitlusega filmid, mis võivad küll head olla, jäävad asjata tagaplaanile.

Sellegipoolest ei pea Mikk õigeks sõela nõrgendamist, sest sellega võib kaasneda noortefilmide üldise taseme nõrgenemine.

Mikk teeb ettepaneku korraldada noortele koolitusi ja loenguid, et saada teadmisi ja oskusi järjest paremate filmide tegemiseks. Tegelikult on juba praeguseks noortefilmide tase palju arenenud just tänu konkurentsile filmifestivalidel. "Mida rohkem tahetakse võita, seda paremaid filme ka tehakse," selgitab Mikk konkurentsi mõjusid.

Filmitegemine tundub paljudele noortele äärmiselt raske ja juba selle pärast ei taha paljud noored filmindusega tegeleda, on Mikk seisukohal.

"Kui sa oled juba filmipisiku kätte saanud, siis see ei taha enam välja minna," räägib Mikk ka oma kogemustest.

Filmi tegemisel tekib küsimus: kust saada raha? Eestis korraldatakse mitmeid konkursse, mille preemiaks on välja pandud teatud rahasumma, mida saab kulutada vastavalt konkreetsele eesmärgile. Mõne konkursi puhul ei peagi sul film tegelikult valmis olema, vaid saab oma projektiga taotleda vajaminevat raha. Mikk toob heaks näiteks Hansapanga korraldatava noortekonkursi "Tähed särama", kuhu on alati laekunud palju projekte mitmesugustest noortega seotud valdkondadest.

Mikk korraldab oma koolis iga-aastast filmifestivali "KSG nui", mille projekti noormees ka Hansapanga konkursile saatis.

Projekt osutuski üheks väljavalituks kaheteistkümne seast, millega kaasnes küsitud toetusraha 15 000 krooni.

Siiani on Mikk enda tehtud filmid ise rahastanud. Noormees käib igal aastal esimese poole suvest tööl ja teises pooles on ta hõivatud filmitegemisega. Kogu tema suviti teenitud raha kulub filmide tegemisele.

Noortefilmide rahastamine on Miku arvates viimase viie aastaga palju muutunud. "Varem lihtsalt ei olnud kohta, kust raha küsida. Nüüd on olemas igasuguseid fonde ja toimub palju erinevaid konkursse," selgitab Mikk, kelle meelest on võtmesõnaks projekti kirjutamise oskus - kui suudetakse oma projekt ja mõte korrektselt paberile panna, ollakse rahastusele juba väga lähedal.

Mikk on andnud suure panuse noortefilmide arengusse ja populariseerimisse. Tema eestveetav kooli filmifestival on iga aastaga saavutanud üha suuremad mõõtmed ning korraldamisel on abiks olnud paljud ettevõtted. Kadrioru Saksa gümnaasiumi õpilaste tehtud filmid on võitnud ka auhindu. Miku enda noortefilm "Šedööver" sai Mark Soosaare filmifestivalil "F_ILM" 32 filmi seas teise koha, kaasõpilane Madis Mäeorg on oma filmidega jõudnud kodumaa piiridest välja. Mullu oli "KSG nui" ametlik noorte filmifestival Eesti Filmiamatööride Liidus.

Suuremad festivalid ja konkursid, kus noored saavad omatehtud filme näidata, on igal aastal Tartus toimuv noorte amatöörfilmifestival "Naff", filmipäevad "Propaganda" ning üle-eestiline koolinoorte filmifestival "F_ilm".

Mikk Granströmi korraldusel toimub novembris Kadrioru Saksa gümnaasiumi aulas juba viiendat korda iga-aastane filmifestival "KSG nui". Festivalil esitlevad koolinoored endatehtud filme ning aastatega on festival kogunud populaarsust. Festivalil näidatakse noortelt noortele tehtud filme, st filmitegemisel on arvestatud noorte soove.

Mikk on näinud palju vaeva, et tema koolis oleks filmitegemine populaarne ning et oleks mugavam ja parem filme teha. Miku soovitusel osteti kooli kaamera, mida saavad kõik huvilised kasutada. Peatselt paigaldatakse kooli arvutitesse programm, millega saab filme monteerida, ning palju muudki huvitavat.

Miku sõnul on kooli filmifestivalil alati suur konkurents. Filme hindavad isikud Eesti filmimaailmast.

Autor: Liis Epro