Eesti esimene elamumess tuleb Pärnu jõe kaldale

Juba üle kolmekümne aasta Soomes korraldatud elamumessid on aasta-aastalt oma populaarsust kasvatanud. "Kui tänavu võis olla Espoos toimunud elamumessil eestlastest külastajaid koguni neljandik, siis miks mitte korralda sarnast messi ka meil," arutleb Eesti Elamumesside MTÜ juhataja Meelis Niin.

"Nagu põhjanaabrite juures, oli meilgi üheks kriteeriumiks see, et messiala peaks mõnest suurest keskusest asuma saja või pisut enama kilomeetri kaugusel," põhjendab Niin Pärnu eelistamist esimese messipaigana.

"Pärnust jäävad arvestatavale kaugusele nii Tallinn kui ka Riia. Eriti Riia võiks olla see suund, kuhu me oma kinnisvaraarendusi kavandades panustada võiksime."

Samuti on üheks Pärnu plussiks Niine sõnul linna tuntus soomlaste endi seas. "Pärnu puhkeasutused on neist ju pungil ning nii mõnedki on endale siia suvituskorterid ostnud. Tallinna ja Saaremaa järel võiks olla Pärnu nende seas populaarsuselt kolmas," lisab ta.

Soomes korraldatavatel messidel on viieaastane tsükkel. "Meil jääb aega küll pisut vähemaks, aga loodame formaalsused kiiremini paika saada ning kui Soomes on hoonete keskmine kavandatav ehitusaeg nii kaheksa kuu ringis, tahame me selleks varuda kuni poolteist aastat, ikkagi esimene kord sellist messi korraldada," lisab Niin.

Kui deitailplaneering paigas, saab välja kuulutada ka konkursi kruntide hoonestusele.

"Igale krundile sobiv hoone valitakse korraldataval pimekonkursil, st et neid hakatakse valima mitte ehitaja või arhitekti nime teades, vaid eskiislahenduste järgi," selgitab Niin.

Seda, et konkursi tase võiks tasemel projektide puuduse tõttu kannatada, Niin ei pelga. "Meil on maailmatasemel arhitekte ning ka heade ehitajate puudust ei tohiks olla, nii et siinse elamumessi tase võiks kerkida üsna kõrgele," loodab Niin.

Selleks et projekt kindlalt rööbastel püsiks, on Niine sõnul esimesele messile palgatud kogemustega projektijuht Soomest. "Samuti on sealsed elamumesside korraldajad igati huvitatud koostööst ning valmis abistama esimese siinse messi teokssaamist. Pealegi on Soome elamumess ainulaadne üritus, vähemalt Euroopa piirides teist sarnast messi kusagil ei korraldata," lisab Niin lõpetuseks.

Pärnu abilinnapea Mart Alliku kinnitust mööda oli linnavalitsus kavandatava messi suhtes igati positiivselt meelestatud ning volikogu hääletas üsna üksmeelselt selle korraldamise poolt.

"Messi asukoha valikul langes liisk Pärnu jõe kaldaalale, mis kunagi oli Vene sõjaväe kasutuses ning seisis seni ilma suurema kasutuseta," räägib Alliku. "Tegemist on igati hea asukohaga nii looduslikult kui ka logistilisest. Jõekalda tõusvaid reljeefe saab ära kasutada majade paigutamisel, nii ei puudu ka tagumistel majadel avatus veele."

Praegu soovitakse kogu messiala mahutada 10-11 hektarile. "Sellest hoonestuse alla jääb umbes kuus hektarit, ülejäänu peaks kuuluma haljastusele ning jõeäärse rannariba väljaehitamisele," selgitab Alliku. "Jõgi on juba praegugi supluskohana pärnakate seas kohati eelistatum kui meri. Samuti on võimalik ligipääs jõe poolt ka kaatritega."

Messialale Alliku sõnul esialgu suuremaid äripindu ei plaanita, kuna sealsamas kõrval Papiniidus on olemas kõik vajalik suurte kaubanduskeskuste näol. "Pärnu jõeäärne on igati lootustandev arengupiirkond, ilmselt on selle ala väljaehitamine ja hoonestamine lähiaastate küsimus," lisab Alliku.

Oleme juba mitmeid aastaid külastanud Soomes toimuvaid elamumesse ja jälginud sealseid lahendusi tervikliku elukeskkonna väljaarendamisel.

Loodetavasti on sealsed messid ja Pärnusse plaanitav eeskujuks ka kinnisvaraturul tegutsevatele arendajatele. Lihtne on ju müüa ära krundid, hoolimata sellest, kas sinna kerkivad hiljem kirikud või tare-tarekesed.

Üha enam läheb hinda ühtlaselt välja arendatud elukeskkond. See, et mess toimub Pärnus, on igati tervitatav. Siin saavad ka kodumaised arhitektid ja ehitajad oma taset näidata ning külastajad ideid koguda ning mõtteid vahetada.