Kala on tulemas!

Eesti vete looduslik kalavaru on täielikult kasutusele võetud ja kalanduse ainus laienemisvõimalus on kalakasvatus. Kaubakalakasvatuse areng sõltub lisaks looduslikele tingimustele ka majanduslikest teguritest - investeeringutest, toodangu turustamisvõimalustest ja tehnoloogia arengust.

Eesti veeressursid lubaksid tunduvalt suuremat vesiviljeluse toodangut. Eesti kalakasvatuste tootmismaht vastab ligikaudu praeguste rajatiste ja tehnoloogia võimalustele ning ei saa nende samaks jäädes suureneda. Kalakasvatuse tulevik oleneb uute, tänapäevast intensiivset, kuid keskkonnasäästlikku tehnoloogiat kasutavate kasvanduste rajamisest. Eesti kalakasvatuse tuleviku seisukohalt on määravad ka kalakasvatajate koostöö omavahel (tootjate ühenduste loomine, ühine turustus ja hinnapoliitika) ja kalatöötlejatega.

Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism. Eesti kaubakala turu ja kalatööstuse vajadus vikerforelli järele on suurem kui forellikasvanduste praegune tootmismaht.

Asjatundjate, sh Eesti Kalakasvatajate Liidu hinnangul võib suure, punase lihaga vikerforelli turumaht Eestis ületada 2000 tonni. Kuna Eesti kalakasvatajate toodang on vaid 500 tonni ringis, domineerib turul Norrast ja Soomest imporditud lõhe ja forell, mis katab kalatöötlejate ja -kauplejate vajaduse. Eksport naabermaadesse, näiteks Lätti ja Venemaale on ametlikult väike, kuigi sealne turg on kvaliteetse värske forelliga katmata.

Eesti kalakasvatajad on orienteerunud suure, punase lihaga forelli tootmisele. Euroopa maades moodustab suurema osa tarbitavast forellist aga nn portsjonforell. See on 200-300 grammine valge või roosa lihaga, praetult, küpsetatult või suitsutatult tarbitav vikerforell, mille tootmine võtab vähem aega kui suure forelli kasvatamine. Kiirema käibega portsjonforellikasvatuse arendamine avaks Eesti vesiviljelusele uusi perspektiive.

Angerjat on Eesti kliimas võimalik intensiivselt kasvatada vaid retsirkulatsioonisüsteemis. Kõrge müügihinna tõttu (üle 100 kr/kg) on angerjakasvatus Eestis käibelt teisel kohal, kuigi kasvandusi on vaid üks. Angerjakasvatuse perspektiive ja tulusust võib hakata piirama Lääne-Euroopa vetest püütavate ja siia imporditavate angerjavastsete kättesaadavus või hind, sest angerjat ei osata veel paljundada.

Karpkala sobib hästi hobikasvatuseks väiketiikides. Intensiivsel karpkalakasvatusel on Eesti looduslikes tingimustes raske olla konkurentsivõimeline. Karpkala vajab normaalseks kasvamiseks sooja ja kasvab kiiresti vaid mõned kuud aastas. Karpkala hind kujuneb peaaegu kolm aastat kestva tootmistsükli tõttu võrreldes turul konkureerivate teiste sarnaste kalatoodetega (näiteks Peipsist püütud latikas) liiga kõrgeks. Karpkalakasvatuse kiirendamist võimaldaks elektrijaamade ja tehaste jääksoojuse (seadmete jahutusvee) kasutamine selleks, et pikendada karpkala kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist.

Uusi arenguvõimalusi peaksid avama seni kasvatusse hõlmamata kalaliigid. Eesti kalakasvatajad on juba alustanud siberi tuura ja ilukarpkalade kasvatamist, kuid nende osatähtsus kalakasvatuse kogutoodangus on esialgu väike. Täiesti uus perspektiiv avaneb seni veel läbi proovimata siia, koha, sägade või arktika paalia kasvatamisel kaubakalaks.

Kala väiketiikides kasvatamise osatähtsust pole Eestis piisavalt uuritud. Kui meil oleks näiteks 200 kodutiikide omanikku, kellest igaüks toodaks 250 kg kala aastas, teeks see kokku 50 tonni, mis on sama palju kui kogu Eesti karpkalakasvatuse toodang. Väiketiikides kala kasvatajatele asustuskalade müümine on täiendav turustamise võimalus. Kui õngitsemistiikide kaudu müüakse näiteks 200 tonni vikerforelli aastas ja kala väljamüügihind on 135 krooni, oleks kalaturismi käive 27 miljonit krooni.

Autor: Tiit Paaver