Börs tahab alustada kauplemist investeerimisfondidega

"Eks nad loodavad iga tehingu pealt väikse kopika endale kõrvale panna - see huvi neil ongi," lausus SEB Ühispanga fondide juhatuse liige Sven Kunsing. "Saan aru, et börsile meeldiks luua uusi võimalusi kauplemiseks. Aga ma ei usu, et me oleks valmis selle eest midagi maksma."

"Meil, kes me oleme oma osakud börsi omanikule kuuluvas depositooriumis registreerinud, on muid küsimusi, mida võiks arendada. Näiteks parandada osakute kohta käivat statistikat. Kuid selle asemel tegeletakse hoopis äri aretamisega. Tore, et nad seda teevad - lasku käia," väljendas Kunsing rahulolematust.

Kui praegu Eesti pangad valdavalt teiste siinsete fondihaldurite fonde ei paku, siis fondide noteerimisel saab investor võimaluse ühest internetipangast valida kõikide fondide vahel.

"Ligikaudu 45 protsenti investorite rahast on fondides. See näitab, et huvi fondiosakute vastu on suur ja mida suurem on investoril valikuvõimalus, seda enam saab ta oma varasid kasvatada," oli Tallinna börsi juht Kaidi Ruusalepp veendunud.

Fondihaldurite hinnangul oleks ettevõtmisel jumet, kui paraneks info kättesaadavus.

Samas on nii Kunsing kui ka Hansa Investeerimisfondide juht Mihkel Õim kindlad, et praegu piisab investoritele pankade veebilehtedest. "Meil on oma lahendus välja töötatud ning arvame, et meie infokanal on investori jaoks piisav," sõnas Õim.

Investorile annaks fondiosakute noteerimine paremad kauplemisvõimalused. Praegu määrab fondiosaku hinna fondihaldur korra päevas ning täna sisestatud tehingud täidetakse järgmisel päeval.

Juhul, kui osakud oleksid börsil kaubeldavad, saab neid osta-müüa turuhinnaga, mis kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel.

"Investorid saaksid homme teada, kas tänane tehing oli neile soodne või liiga kallis," nentis Sampo Baltic Asset Managamenti juhatuse liige Peeter Schamardin. Sel juhul saaks jällegi fonde kasutada spekuleerimiseks, milleks nad Schamardini hinnangul mõeldud pole.

"Hea idee, aga kahtlen, kas börs hakkab ka fondide konsultatsiooniteenust ostutama," sõnas LHV varahalduse turundusjuht Andres Urb. Fondidele tekiks turg, kuid börs ei asendaks Urbi hinnangul maaklerit või fondide vahendajat, kes klienti fondi valikul nõustab.

Kunsing kahtles, kas investor kokkuvõttes võidab. "Likviidsusega praegu niikuinii probleeme ei ole," tõi ta näite.

"Võib-olla muutuvad noteeringud turul soodsamaks. Aga võib-olla on siis hoopis hind vales kohas," arutles Kunsing.

Noteerimine on võimalus, mitte kohustus. Nagu ettevõtted leiavad, et aktsiate noteerimine börsil on neile vajalik, nii peavad selle vajalikkuses kindlad olema ka fondivalitsejad.

Suurem huvi fondiosakutega kauplemise vastu on selgelt väiksematel fondivalitsejatel, sest noteerimine annab neile võimaluse oma fonde rohkem nähtavaks teha. Noteerimise peamine eesmärk ongi anda investoritele suurem valikuvõimalus erinevate toodete vahel. Pealegi - börsil kaubeldavad tooted on omavahel ka paremini võrreldavad.

Aktiivne fondide turg on näiteks Kopenhaagenis, kus kaubeldakse enam kui 250 fondiga.

Autor: Lauri Matsulevitsh