Soome tõstab laevandustoetusi

Sirje Rank 18. oktoober 2006, 00:00

Esmaspäeval teatas võtmeministritest koosnenud valitsuskomisjon, et tulevast aastast suurenevad toetused Soome reisilaevadele ning et valitsus hakkab ette valmistama ka kaubalaevade tonnaažimaksu reformi.

Eelkõige püüab Soome sammu pidada naabermaa Rootsiga, kus uus valitsus võib tonnaažimaksu uuendamise otsustada veel enne talve. Teisalt tunnistas Soome transpordi- ja sideminister Susanna Huovinen Soome meedias, et otsust sundis tagant ka Silja Line'i aluste müük Tallinkile, kes praegu kaaluvat, millise riigi lipu all seilamist jätkata.

Helsingin Sanomat kirjutas eile, et reisilaevade toetused suurenevad sel moel, et edaspidi saavad nad sarnaselt kaubalaevadega tagasi kõik töötajate palkadelt makstavavad sotsiaalkindlustusmaksed. Seni korvati reisilaevadele neist kuludest vaid 70-80 protsenti.

Muudatus läheb riigile tuleval aastal maksma 3,8 miljonit eurot (59 miljonit krooni). Edaspidi kasvab toetus ligi 7 miljonile eruole (109 miljonit krooni).

Samuti hakkab valitsus ette valmistama tonnaažimaksu reformi, mida laevafirmad on juba ammu oodanud. Selle kohaselt ei sõltu riigile tasutav maks laevafirma majandustulemustest, vaid aluse suurusest. Selline meede peaks loodetavasti suurendama investeeringuid uute aluste soetamiseks.

Kuidas see rahas väljendub, seda ei osata esialgu öelda, kuid eelkõige on tähtis sõnum lipuvahetust kaaluvatele laevafirmadele, et Soome ei jää merenduse toetamisega teistele riikidele alla. Osaliselt kataks kulud ka uute laevade lisandumine Soome registrisse. Soome laevandusfirmade hinnangul võib maksureform 5-8 aasta jooksul Soome registrisse tuua 50-60 alust ning luua juurde üle 2000 uue töökoha.

Soome rahandusminister Eero Heinäluoma ning transpordi- ja sideminister Susanna Houvinen toonitasid, et tehtud otsused on "väga tugev signaal", et riik on kindlalt otsustanud kaitsta kodumaise merenduse konkurentsivõimet.

Soomes toimub 80 protsenti kaubavahetusest meritsi. Et aga Soome on ELis lubatud laevandustoetuste rakendamisega olnud aeglasem kui mitmed teised riigid, on hulk aluseid Soome registrist lahkunud ja Soome lipu alla seilavate aluste hulk väliskaubanduses kokku kuivanud. Kauppalehti kirjutas hiljuti, et kaubatonnide järgi on Soome oma aluste osakaal väliskaubanduses 18 protsenti. Kui aga nafta välja jätta, siis 24 protsenti. Veel aastal 1998 oli oma aluste osakaal 50 protsenti.

Veel on Soome valitsus mures, et võõra lipu all seilavatel laevadel ei saa Soome kontrollida aluste tehnilist seisukorda. Ka ei saa riik kriisiolukorras anda korraldusi teise riigi lipu all seilavatele alustele.

Eesti otsustas hiljuti samuti toetada järgmisel ja ülejärgmisel aastal laevandusettevõtjaid 30 miljoni krooniga.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare hinnangul on Soome otsus mõistlik. "Sellega säilitab ta rahvusliku laevanduse konkurentsivõime ning töökohad oma kodanikele rahvuslikus laevanduses. Sarnast laevanduse toetusskeemi on rakendanud enamik Euroopa riike, sealhulgas Läti. Teisiti ei ole oma laevastiku säilitamine lihtsalt võimalik," rääkis Savisaar.

Eesti on esimesed sammud juba teinud. Majandusministeeriumi eestvõttel on 2006. aasta lisaeelarve eelnõus laevandustoetusteks määratud 30 miljonit krooni ja ülejärgmise aasta eelarve eelnõus samuti 30 miljonit krooni, mis makstakse laevaomanikele tasutud sotsiaalmaksu soodustusena laevapere liikmetelt.

"Kuid see on vaid väike osa meie taotletust. Koalitsioonipartner Reformierakond suurema toetusega ei nõustunud. Raha jaotamise alused on väljatöötamisel," märkis Savisaar.

Tallinki investorsuhete juht Peter Roose märkis, et Soome riik astus mõistliku sammu. "Toetuste andmine maksusoodustuste näol on igati loomulik, kui riik tahab, et tema merelaevastik oleks konkurentsivõimeline," sõnas Roose. "Eesti on Põhja regioonis ainus riik, kes oma laevaomanikke ei toeta. Seda teevad nii Põhjamaad kui ka lätlased ja leedukad," sõnas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:20
Otsi:

Ava täpsem otsing