Putini valitsemise kibedad viljad

Tõnis Arnover 19. oktoober 2006, 00:00

Moskva on võtnud võimu taas jõuliselt enda kätte ja NSV Liidu hümni taastamine näitab impeeriumiihalust. Seda täiendab kohatine marurahvuslus ja viha külvamine teiste rahvaste vastu, nagu tšetšeenid, grusiinlased.

Võimuladvikus on suure kaalu omandanud endised julgeolekutöötajad, presidendi ekskolleegid. Riik kontrollib taas tähtsamaid meediakanaleid, mis välistab võimude kritiseerimise. Riik ei suuda ohjata piraatkaubandust, mistõttu Venemaa istub Maailma Kaubandusorganisatsiooni ukse taga juba 12 aastat.

Õigussüsteem on endiselt manipuleeritav, mida kinnitavad Jukose kohtuasi ja Vene julgeolekuteenistuse kindralite musta äri kinnimätsimine ning välisfirmadele valikuliste pretensioonide esitamine. Bürokraatia õilmitseb edasi ja koostöös organiseeritud kuritegevusega takistab panganduse puhastamist.

Putin küll toetab õigussüsteemi ja panganduse korrastamist, kuid sellest on vähe kasu olnud, mistõttu ta ei pruugi olukorda kontrollida. Lähenevad presidendivalimised lisavad ebakindlust.

Kui õigussüsteem ja vaba ajakirjandus ei toimi, pole tegemist õigusriigi, vaid monstrumriigiga, kus palgamõrtsuka käe läbi saavad surma need, kes õigusriigi eest võitlevad. Näiteks Novaja Gazeta ajakirjanik Anna Politkovskaja ja Venemaa keskpanga asejuht Andrei Kozlov.

Lisaks neile on paari viimase nädala jooksul tapetud Vneštorgbanki harukontori juht ja endine Moskva linnanõukogu liige Aleksandr Plohhin, naftafirma Russia-Petroleum peainsener Enver Zigašin ja uudisteagentuuri Itar-TASS ärijuht Anatoli Voronin. Kokku on Putini võimu ajal surma saanud 13 ajakirjanikku, ühtegi mõrtsukat pole tabatud.

"Vene teatud äriringkondades püsib mentaliteet, ei kui vabaned inimesest, siis vabaned ka probleemist," ütles Vene duuma julgeolekukomitee liige Gennadi Gudkov Kozlovi mõrva kommentaariks.

Hiljutised tapmised Venemaal on äärmiselt sarnased nendega, mis NSV Liidu salapolitsei ja julgeolek panid 1930. aastatel toime diktaator Jossif Stalini ajal, ütles Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas eelmisel nädalal.

Venemaa ekspeaminister Jegor Gaidar näeb Putini Venemaas sarnasust sõdadevahelise Saksamaaga, mis nagu NSV Liidu järgne Venemaa oli majanduskaoses, kuid sellest üle saades hakkas taga igatsema endist suurriiklikku hiilgust. Ka duuma liige Vladimir Rõzkov näeb Putini impeeriumiihaluses järjest rohkem sarnasusi Reichiga.

Koondanud gaasi ja nafta riigi kätte, kasutab Putin energiat surve avaldamiseks välispoliitikas, sealhulgas suhtlemisel killustunud huvidega ELiga.

Välispoliitilist mõju lisab relvaeksport, milles Venemaa on Putini ajal möödunud USAst ja tõusnud suurimaks relvamüüjaks. See on tekitanud kahe suurriigi suhetes jäist hingust.

Venemaa keskpanga peadirektori asetäitja Andrei Kozlovi mõrv ei olnud juhus. Võimule tulles väitis Putin, et tugev majandus vajab tugevat pangandust, ja lubas sellele kaasa aidata.

Maailmapanga hinnangul oli Vene pangandus läbinisti mäda. Pärast 1998. a finantskriisi ellu jäänud umbes paarist tuhandest pangast tegeles enamik väikepanku organiseeritud kuritegevuse raha pesemisega. Kaks aastat pärast võimuletulekut nimetas Putin keskpanga juhiks Sergei Ignatjevi, kes andis 41aastasele Kozlovile ülesande panganduses kord majja lüüa.

Ehkki Kozlov esitas miilitsale ja prokuratuurile korduvalt tõendeid pankade rahapesu ja musta raha kohta, jäeti need lihtsalt tähelepanuta.

Kozlov hakkas kahtlastelt pankadelt tegevuslitsentsi ära võtma, tuntuim on Sodbiznesbanki juhtum, mis tekitas Vene panganduses likviidsuskriisi ning nõudis panga omaniku Aleksandr Slesarevi elu. Ta tapeti koos perega.

Mullu lasi Kozlov sulgeda väikese Arati panga Mongoolia piiril, mille varad olid 320 000 dollarit, kuid kust käis kahe kuuga läbi 1,34 miljardit dollarit.

Eelmisel suvel käis ta Tallinnas, kus uuris mõningaid Sampo Panga ja SEB Eesti Ühispanga kontosid. Sampo sulges tema nõudel kahtlased kontod, kuid SEB mitte. Pangaallika kohaselt oli tegemist offshore-firmadega, mille taga olid pangale tuntud ärimehed. Et Vene pool ei esitanud piisavalt tõendeid raha päritolu kohta, jättis pank need sulgemata.

Hiljuti oma kodumajas tapetud Novaja Gazeta ajakirjanik Anna Politkovskaja oli armutu Tšetšeenia sõja kritiseerija. President Putin on seda sõda kogu aeg õigustanud, viidates osavalt lääne terrorismivastasele võitlusele.

Ka oli Tšetšeenia sõda võimule tulles suhteliselt vähetuntud Putini üks peamisi populaarsuse tõstjaid. Kuid nii nagu allakäinud NSV Liidu armee oli suutmatu Afganistanis, on ka Vene sõjaväe käitumine Tšetšeenias amoraalne ja korruptiivne.

Diplomaatide peres kasvanud ja vabadust tunda saanud Politkovskaja tundis Tšetšeenia olusid läbi ja lõhki. Ta on arvustanud nii Vene kui ka Tšetšeeni poolt ning islamiekstremistide tõmbamist konflikti. Ning kirjeldanud Vene sõdurite kurba lõppu nimetutes haudades ning piinamislaagrites kadunuks jäänute saatust.

48aastase Politkovskaja viimane intervjuu raadiole Vaba Euroopa käsitles Tšetšeenia peaministrit Ramzan Kadõrovit, keda Venemaa sooviks upitada presidendiks. Politkovskaja nimetas Kadõrovit meie aja Staliniks ning väitis, et tal on rohkelt tõendeid Kadõrovi ja tema kaaskonna hirmutegudest - piinamistest, tapmistest, vägistamistest.

"Kadõrov ei ole looja, vaid hävitaja," ütles Politkovskaja, "inimesed vihkavad teda, kuid ei julge seda avalikult tunnistada."

Kui Süddeutsche Zeitungi ajakirjanik küsis Vladimir Putinilt, kas on võimalik, et Kadõrov on Politkovskaja mõrva taga, siis vastas too: "See on võimatu, sest Anna Politkovskaja kirjutised ei saa kahjustada tema poliitilist karjääri. Jah, me teame, et ta on varem võidelnud föderaalvägede vastu, kuid meie eesmärk on kaasata Tšetšeenia arengusse inimesi sõltumata nende varasemast tegevusest."

Venemaa on president Putini ajal määratlenud strateegilised majandusharud, milles välisosalus ei tohi ületada 50 protsenti. Mõistagi hõlmavad need gaasi- ja naftatootmist.

Viimasel ajal on Venemaa rakendanud mitme riigis tegutseva välisfirma suhtes taktikat, mille Euroopa press on ristinud gaasigangsterluseks. Jutt käib Sahhalin-1 ja Sahhalin-2 projektist.

Venemaa ülemkohus on peatanud keskkonnanõuete rikkumisele viidates Sahhalin-2 projekti, kus osalevad Royal Dutch-Shell, Mitsubishi ja Mitsui.

See on Venemaa suurim välisinvesteeringute projekt. Samal ajal on Vene valitsus juba kuid avaldanud Shellile survet, et see loovutaks oma osalusest 25 protsenti Gazpromile.

Teine põhjus on selles, et Sahhalin-2 kulud kasvavad algselt plaanitud 10 miljardilt dollarilt 20-le, siis Vene riik ei saa sealt loodetud tulu niipea ning nõuab nüüd lepingutingimuste muutmist.

Samuti keskkonnanõuete alusel on peatatud Sahhalin-1 projekt, mida veab Exxon-Mobil. Väidetavalt üks põhjusi on selles, et Exxon-Mobil tahab ehitada Sahhalinilt gaasijuhtme Hiinasse. See hakkaks konkureerima otseselt Gazpromi juhtmega, mis on kavas rajada Hiinasse läbi Mongoolia.

Mitu analüütikut on seisukohal, et keskkonnanõuded on ainult ettekääne, et saada Vene riigifirmale ligipääs nendele väga kulukatele, kuid edaspidi tulu tõotavatele projektidele.

Sel nädalal hoiatasid välisfirmade juhid peaminister Mihhail Fradkovi, et korruptsioon, administratiivsed tõkked ja seaduste valikuline kohaldamine heidavad varju majandusele ja peletavad investoreid eemale. Selget vastust nad ei saanud.

Vene õigussüsteemi mädasust näitab asjaolu, et juba kuus aastat ehk kogu Putini võimuloleku aja ei suudeta välja selgitada korruptsiooni ja salaäri, millesse on segatud Vene julgeolekuteenistuse (FSB) kõrged kindralid.

Nn Kolme Vaala mööbliäri ja Hiina kaupade salatehinguid on uuritud 2000. aastast peale, kuid see pole edenenud, sest uurimist on korduvalt peatatud ja tunnistajaid tapetud. Peamiselt on asi seisnud Venemaa peaprokuratuuri taga.

Alles pärast seda, kui tänavu suvel tehti peaprokuratuuris kaadripuhastus, mille käigus kaotasid koha peaprokurör Vladimir Ustinov ja tema asetäitja Juri Birjukov, on uurimine edenema hakanud.

Ustinov etendas peaosa ka naftafirma Jukos vastases aktsioonis.

Jukose põhjalaskmine täitis kaht eesmärki: tagas Putini administratsioonile võidu Jeltsini klanni üle ning tõi Jukose suured nafta- ja gaasivarud riigi kontrolli alla.

Putin on pannud Kolme Vaala asja uurima oma koolivenna, Peterburi uurija Andrei Loskutovi.

Asi on presidendi jaoks delikaatne, kuna Peterburi linnaametnikust Venemaa presidendiks tõusnud Putin on oma võimu Moskvas kindlustanud just FSB meeste abil.

Kui Gruusia julges riigist välja saata neli Vene luurajat, oli Venemaa vastus toores.

Lisaks juba jõus olnud kaubanduspiirangutele peatati kahe riigi transpordiühendus ning saadeti lennukitega kodumaale sadu Gruusia päritolu inimesi. Vähe sellest, Venemaal on jõhkralt rünnatud Kaukaasia restorane ja tänavakaupmehi.

Sellised äärmusnatsionalistlikud meeleolud ei oleks võimalikud, kui need ei pälviks presidendi toetust. Kuidagi teisiti ei ole võimalik hinnata president Putini sel kuul tehtud avaldust, et ta toetab igati ministreid, kes kaitsevad kohaliku rahva huve tänavakaubandust kontrollivate etniliste jõukude vastu.

Vastates Süddeutsche Zeitungi küsimusele Vene ohvitseride Gruusiast väljasaatmise kohta, ütles president Putin: "Ma ei tea, kas see on juhus, et Vene ohvitserid vahistati Gruusias enne kohalikke valimisi. Kuid ma pean vastuvõetamatuks lahendada sisepoliitika probleeme Vene-vastase hüsteeria ja sõjalise pinge üleskruvimisega."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing