Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hewlett-Packardil uus hingamine
Kui Mark Hurd 2005. aasta 29. märtsil võttis üle maailma suuruselt teise arvutitootja Hewlett-Packardi juhtimise, kallines ettevõtte aktsia 10 protsenti. Aga Financial Timesi sõnul ei olnudki see tema vägevaim debüüt. Kaks aastat varem reageeris tehnoloogiakompanii NCR aktsia hind tema juhi kohale asumisele 12protsendilise hüppega.
Kuid aktsionäride esimene reaktsioon osutus õigeks. Hewlett-Packardi aktsia hind on napilt enam kui poolteise aastaga kallinenud üle 90 protsendi. Nädal tagasi teatas uurimiskeskus Gartner, et kolmandas kvartalis möödus Hewlett-Packard Dellist ning sai personaalarvutite turuliidriks maailmas.
Hurd võttis ettevõtte juhtimise üle keerulisel ajal. Kuu aega varem oli ettevõtte nõukogu vallandanud tegevjuhi kohalt Carly Fiorina, keda ajakiri Fortune oli aastate jooksul nimetanud maailma mõjukaimaks ärinaiseks. Fiorinale sai saatuslikuks arvutigigandi Compaq ülevõtmisele 2002. aasta mais, mille vastu olid muu hulgas ka Hewlett-Packardi asutajate pojad Walter Hewlett ning David Woodley Packard.
Kuna kahe firma ühinemine lubatud tulemusi ei andnud ning 2000. aastal 67 dollarini kerkinud aktsia hind pendeldas mitu aastat 20 dollari ümber, oli Fiorina minema saatmine teatud määral loogiline.
Hurd oli 1999. aastal Hewlett-Packardi tegevjuhi kohale asunud Fiorinaga võrreldes hoopis teistsugune natuur. Kui Fiorina, keda kutsuti rohkem isegi eesnime lühendi Carly (õige nimi on Carleton) järgi, tegutsemine meenutas pigem rokkstaari kui hiigelettevõtte juhi oma, siis Hurd on pigem tagasihoidlik töörügaja. Aga tema rügamine on seni olnud mõtestatud ja efektiivne ning ajakirja BusinessWeek hinnangul on ta seni teinud kõik õigesti.
Hurd alustas 2005. aastal 15 000 töötaja koondamisega, mis säästis aastas 1,9 miljardit dollarit (24 miljardit krooni), muude kulude kokkuhoidmisega, näiteks kontoriruumide müümise ning neile uute funktsioonide leidmisega. Sealt tuli veel kokkuhoidu, mille tulemusena kasvas ettevõtte kasumimarginaal teise kvartali lõpuks 6,9 protsendini võrrelduna nelja protsendiga 2005. aastal. Samal ajal lõpetas või ei võtnud töösse neid projekte, milles ta reaalset kasumit ei näinud. Kulude kärpimise kõrval lõi samaaegselt uusi töökohti. Näiteks palkas ta 1000 uut müügimeest.
Septembri algul lahvatas Hewlett-Packardi ümber skandaal, mille kohta mina arvasin, et see võib ettevõtte viimase poolteise aasta tulemused nullistada ning aktsia hind pöörab langusse. Õnneks midagi taolist ei juhtunud ning Hewlett-Packardi aktsia tegi pärast seisakut üha uusi ja uusi 52 nädala kõrgemaid tulemusi.
5. septembril ilmus ajakirjas Newsweek artikkel uudisega, et tollane juhatuse esinaine Patricia Dunn oli palganud elektroonilise jälitustegevuse probleemidega tegeleva firma eesmärgiga selgitada välja, kes ettevõtte nõukogu liikmetest lekitab koosolekul räägitut ajakirjandusele. Muu hulgas tegeles firma ebaseadusliku jälitustegevusega, st fikseeris nõukogu liikmete ja kirjanike telefonikõnesid. Kogu skandaali tulemusena arvati nõukogust välja üks nõukogu liige, Patricia Dunn astus juhatuse esimehe kohalt tagasi, Mark Hurd palus ettevõtte nimel üldsuselt vabandust ning Californias alustati 4. oktoobril kriminaalasja Dunni ja veel nelja isiku vastu. Ehkki menetlus on veel pooleli, võib öelda, et Hurd jääb puhtaks ning tundub, et Hewlett-Packardi aktsionärid võivad kergemalt hingata.