Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti astus sammu tuumajaama poole
Eile Vilniuses koos istunud Eesti Energia, Latvenergo ja Lietuvas Energija juhid kuulasid tuumajaama võimalikkuse uuringu tulemused ära ja otsustasid, et plaaniga tuleb jätkata.
"Täna lõppes ametlikult Ignalina tuumajaama asemele uue jaama ehitamise teostatavust hindav uuring ning algab tulemuste tutvustamine kolme Balti riigi valitsuse ja parlamendi liikmetele ning laiemale avalikkusele," ütles Lietuvos Energija direktor Rymantas Juozaitis.
Kui veel eile hommikul Vilniusesse lennates arvas Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, et rahast ja konkreetsetest numbritest on veel ennatlik rääkida, siis lõunal laiali jagatud pressimaterjalides oli kirjas, et näiteks ühe 1600megavatise reaktori rajamine maksab umbkaudu kaks ja pool kuni neli miljardit eurot ehk üle 60 miljardi krooni, mis on peaaegu sama suur summa kui Eesti riigi tänavune eelarve.
Eesti Energia kanda jääks maksumusest kolmandik ehk ca 20 miljardit krooni. Sellest summast omakorda kolmandiku ehk üle kuue miljardi krooni peaks mängu panema Eesti Energia omavahenditest, ülejäänu loodetakse laenata. Võimalik, et kaasatakse ka investoreid.
Liive ütles eilsel pressikonverentsil, et kuna projekt on väga hea, siis tahavad paljud suurkontsernid, näiteks E.ON, projektiga liituda. "Enamik Euroopa suurtest energeetikakontsernidest on meiega ühendust võtnud ja küsinud, kas saaks projektiga liituda," rääkis Liive. "See näitab, et tegemist on hea projektiga."
Liive kinnitas, et hoolimata võimalikust tuumajaama rajamisest jätkab Eesti Energia põlevkivi kaevandamist, selle töötlemist ja sellest õli pressimist, sest küsimus ei ole põlevkivilt tuumakütusele üleminekus, vaid lisavõimaluste ja -võimsuse tekkes.
"Nõudlus elektri järele kasvab, ainuüksi Eesti elektrimüük kasvab keskmiselt 5 protsenti aastas," ütles Liive ja lisas, et tuumajaama rajamine võtab siiski palju aega, enne nelja aastat kindlasti ehitama ei hakata.
Uuringus on arvestatud jaama valmimisega aastal 2015. Kuna senised Ignalina tuumajaama reaktorid suletakse hiljemalt 2009. aasta algul, siis on vähemalt leedukatel uue jaama rajamisega tuli takus.
Uuringu tegemises osalesid kohalikud teadlased, energeetikaspetsialistid ning väliseksperdid Dresdner Kleinwortist, Freshfieldsist ja Colenco Power Engineeringust. Hiljemalt novembris esitatakse uuringu koondaruanne ka Eesti, Läti ja Leedu valitsusele.
Eesti Energia on jõuliselt investeerima hakanud, lisaks koduturul igal aastal kulutatavatele miljarditele saab kohe valmis Eestit Soomega ühendav ligi kahemiljardiline merekaabel ning hiljuti teatas energiafirma plaanist minna Jordaaniasse põlevkivi kaevandama.